Kohtulahend

otsuseid. Kinnipeetaval on välja kujunenud põhimõtted, mille järgimiseks võib käituda tagajärgi arvestamata. Kinnipeetaval on diagnoositud psüühikahäire, on esinenud enesevigastamisi ja enesetapukatse. Periooditi on kinnipeetav keeldunud koostööst psühholoogi ja psühhiaatriga. Kinnipeetav on vanglatöötajate suhtes meelestatud negatiivselt, tema enesehinnang on kõrge, ta on egotsentriline, arvestab eelkõige enda arvamust ja tema tulevikueesmärgid on ähmased. Pingeolukorras võib kinnipeetav kaotada enesevalitsuse ja kasutada nii psüühilist kui füüsilist vägivalda. Kinnipeetav väljendab antipaatiat õigussüsteemi ja selle esindajate vastu, kehtivaid norme aktsepteerib teatud piirini. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kuuel korral. Mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 23%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 32%. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses ei nõustu kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega. Kuna kinnipeetavat on vangistuse ajal korduvalt karistatud distsiplinaarkorras, ta on toime pannud raske isikuvastase kuriteo, tal puudub toetav sotsiaalvõrgustik, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku kinnipeetavat mitte vabastada. Kriminaalhooldusametniku arvamuse kohaselt ei ole isik sobiv käitumiskontrollile allutamiseks ja tema vabastamine hetkel ei ole otstarbekas. Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalus asuda elama Txxx Txxx kuuluvasse korterisse. Tegemist on 2-toalise ühiselamu tüüpi korteriga, mille ühes toas elab üürnikust kahe lapsega naine. Teises toas hakkaks elama kinnipeetav, olmeruum on üldkasutatav. Arvesse võttes isiku kriminaalset käitumist ja asjaolu, et tal on diagnoositud psüühikahäire, ei ole antud elukoht kinnipeetavale sobiv. Enne vangistust töötas kinnipeetav xxx, kuhu on võimalik tööle asuda ka peale vangistust, garantiikiri tööandjalt on esitatud. Kinnipeetava käitumist vabaduses mõjutavad positiivsed asjaolud on järgmised: garanteeritud töökoha olemasolu, moraalselt ja materiaalselt toetavad sõbrad; negatiivsed asjaolud on järgmised: elukoht ei ole sobilik, puudub kehtiv isikut tõendav dokument, korduvalt karistatud, distsiplinaarkaristused vangistuse ajal, sotsiaalprogrammides ja enesetäiendamises mitteosalemine, puuduv sotsiaalvõrgustik, negatiivne suhtumine ametiisikutesse, kõik kuriteod seotud vägivallaga, diagnoositud psüühikahäire.

Maakohtu istung Kinnipeetav taotles maakohtu istungil enda vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kinnipeetav kinnitas, et tal olemas elu- ja töökoht, isikut tõendav dokument puudub, kuid ta tegeleb käesoleval ajal perekonnanime vahetusega. Sotsiaalprogrammides osalemist on talle pakutud, kuid ta ei ole seal osaleda soovinud. Prokuröri abi Natalja Firsova leidis maakohtu istungil, et kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega käesoleval ajal ei ole õigustatud.

Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele.

Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kuus korda. Viimase kuriteo KarS §274 lg.1 ja §275 järgi sooritas ta Viru Vanglas viibides, kus kandis karistust KarS §214 lg.2 p.1, 4, 5 järgi mõistetud kuriteo toimepanemise eest. Vangistuse jooksul on kinnipeetavale määratud

distsiplinaarkaristust, neist 9 aastal 2009 ja 3 aastal 2010. Eeltoodust nähtub, et kinnipeetava puhul ei ole ilmselgelt tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. Varasematest karistustest ei kinnipeetav teinud enda jaoks mingeid järeldusi ning ühiskonnas sätestatud reegleid ja norme ei suuda kinnipeetav täita isegi vangistuses olles. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr.3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama sõbra elukaaslasele kuuluvasse ühiselamu tüüpi 2-toalisesse korterisse, kus talle on eraldatud üks tuba ja kus olmeruumid oleksid teise üürnikuga jagatavad. Maakohus nõustub siinkohal kriminaalhooldusametniku arvamusega, et kinnipeetava vabanemine nimetatud eluruumi ei ole mõistlik ja sobiv. Sisuliselt saab olema tegemist kahe võõra isiku elamisega ühes korteris. Arvestades seda, et kinnipeetavat on varasemalt muuhulgas karistatud nii varavastaste kui ka isikuvastaste raskete kuritegude toimepanemise eest, leiab maakohus, et tema elamine koos võõra inimesega ja eriti koos lastega ei ole eelkõige nende ohutuse mõttes mõeldav. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et lisaks diagnoositud psüühikahäirele on kinnipeetav väga egotsentriline, arvestab eelkõige enda arvamusega ja võib pingeolukorras kaotada enesevalitsuse, kasutades seejuures nii psüühilist kui füüsilist vägivalda. Vabanemise puhul on kinnipeetavale taganud töökoha xxx. Ühest küljest on garanteeritud töökoha olemasolu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemise puhuks positiivne asjaolu, kuid maakohus arvestab siinjuures antud kinnipeetava puhul ka seda, et töökoht samas asutuses oli kinnipeetaval olemas ka enne vangistust. Seega ei hoia töölkäimine xxx kinnipeetavat tagasi kuritegude toimepanemisest. Kinnipeetaval puudub käesoleval ajal kehtiv isikut tõendav dokument. Vabanedes käesoleval ajal vangistusest tingimisi enne tähtaega, ei ole kinnipeetaval seega võimalik ennast elamispinnale sisse kirjutada, asuda legaalselt tööle, võtta end arvele Töötukassas, saada sotsiaaltoetusi jne. Maakohus leiab, et kehtiva isikut tõendava dokumendi taotlemine on tulemuslikum vangistuses viibides. Nagu kinnipeetava seletusest maakohtu istungil nähtub, on ta sellega juba algust teinud. Vabanemise korral puudub kinnipeetaval toetav sotsiaalne lähivõrgustik. Kahe sõbra toetus vangistuse ajal on küll positiivne, kuid jällegi on tegemist sõpradega, kes olid kinnipeetaval olemas ka enne vangistust. Järelikult nimetatud 2 sõpra ei suuda kinnipeetavat moraalselt niivõrd toetada, et kinnipeetav ei jätkaks uute kuritegude toimepanemist.

Viru Vangla iseloomustuse kohaselt suhtub kinnipeetav ametnikesse ja õigussüsteemi negatiivselt. Maakohtu arvates välistab see võimaluse vabanemiseks vangistusest tingimisi enne tähtaega, kuna vabanemisega kaasneb kriminaalhooldus, kus koostöö kriminaalhooldusametnikuga on esmatähtis. Maakohus nõustub kriminaalhooldusametniku kirjalikus arvamuses tooduga selles osas, et antud kinnipeetav ei ole käesoleval ajal käitumiskontrollile allutamiseks sobiv. Selleks, et vabaneda vangistusest tingimisi enne tähtaega, oleks kinnipeetaval soovituslik tegeleda vabanemise küsimusega aktiivselt, s.o. ennekõike käituda vangistuses eeskujulikult ja osaleda pakutavates sotsiaalprogrammides, et vähendada uute kuritegude toimepanemise riski vabaduses. Vabanemisega vangistusest tingimisi enne tähtaega kaasneb katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja lisakohustustega. Käesoleval ajal puudub maakohtul veendumus, et kinnipeetav saab nende nõuete täitmisega hakkama ja läbib katseaja probleemideta. Lisaks sellele leiab maakohus, et kinnipeetava vabastamine käesoleval ajal vangistusest tingimisi enne tähtaega ei ole kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Ühiskonna ja ka üksikisikute heaolu oleks endiselt ohustatud ja uute kuritegude toimepanemise risk kinnipeetava poolt kõrge. Isik, kes paneb korduvalt toime kuritegusid ning sooritab neid ka katseajal ja vangistuses, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele nad hiljem võiksid toetuda. Kinnipeetav peab mõistma, et süüdimõistmisel ei ole tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine talle garanteeritud. Eeltoodu alusel leiab maakohus, et kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega käesoleval ajal on ennatlik. Kinnipeetava karistuse tähtaeg lõpeb 03.12.2011, s.o. rohkem, kui aasta pärast. Seega on kinnipeetaval veel aasta jooksul võimalus reaalselt näidata oma soovi elada edaspidi seaduskuulekalt ja täita vabanemiseks enne tähtaega vajalikud tingimused. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387. Anne PALMISTE Kohtunik

Ärakiri õige Nooremreferent

Liivi Õun

Määrus jõustus Tartu Ringkonnakohtu määrusega 13.10.2009 Nooremreferent Liivi Õun

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.