1-08-12133/17 - Viru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja - lahend.ee

7.Vabastada Aleksandr Snõtkin käesoleva kohtumääruse jõustumisel. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 09.07.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Aleksandr Snõtkini elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Aleksandr Snõtkin on süüdi tunnistatud Narva Linnakohtu 03.04.2000 kohtuotsusega KrK § 141 lg 1 järgi vabadusekaotusega 4 aastaks ning KrK § 101 p 6,7 järgi vabadusekaotusega 12 aastaks. Vastavalt KrK § 40 lg 1, loeti kergem karistuse kaetuks raskemaga, ning mõisteti A. Snõtkinile lõplikuks karistuseks 12 aastat vabadusekaotust. Karistuse kandmise algus 30.11.1999 ja lõpp 30.11.2011. Aleksandr Snõtkin andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (isiklik toimik II osa lk 196). Elektroonilise valve alla tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 19.08.2008. Kinnipidamisasutusest Aleksandr Snõtkini kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et vangistuse ajal on süüdimõistetut 8 korral distsiplinaakorras karistatud. Ajavahemikul 27.01.200303.03.2003 töötas kinnipeetav Murru Vanglas abitöölisena poole kohaga remonditeenistuses. Alates 2005-2008.a. töötas Murru Vanglas majandustöödel, olmeteeninduse ja territooriumi heakorra töödel. 2006.a. on kinnipeetav osalenud Murru Vanglas sotsiaalprogrammis „Viha juhtimine“, samuti sotsiaalprogrammis „Convictus“. Viru Vanglas töötas kinnpeetav 2008-2009.a. abitöölisena spordisaali koristajana. Alates 2009.a. töötab Viru Vanglas abitöölise koristajana. Alates 16.04.2010.a. osaleb kinnipeetav Viru Vangla sotsiaalprogrammis „Sotsiaalsete oskuste treening“. 04.11.2009-12.02.2010.a. osales kinnipeetav „Vabanemiseelses programmis“. 2008.a. osales riigikeele algtaseme eelkursusel, eksamit ei sooritanud. Viru Vanglas on toimunud kinnipeetavaga psühholoogilised nõustamised, teemadel „sisekorra rikkumiste põhjused, ühiskonnamuutused ja nende mõju isikutele, teiste inimestega suhtlemine“. Vabanemisel asub elama ema Lxxxa Sxxx juurde aadressil xxx. Kinnipeetaval on omandatud keskeriharidus. Varasemalt on töötanud Balti Elektrijaamas eksperdiitorina ning ametlikult laadijana 2,5 aastat. Kinnipeetav omab isiklikku sissetulekut, kuna on kinnipidamisasutuses viibitud aja jookusl alates 2005.a. töötanud. A. Snõtkini ema on valmis poega toetama nii materiaalselt kui moraalselt. Kinnipeetav mõistab ühiskonnas kehtivaid seadusi ja norme ning soovib tulevikus eldada seadusekuulekat elu. Samas on isikut korduvalt karistatud kinnipidamisasutuses distsiplinaarkorras. Isikul on probleeme alkoholiga. A. Snõtkin tunnistab oma probleeme ning on 2(5)

motiveeritud neid lahendama. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud neljal korral. Vanglas on viibinud kahel korral. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabanemist ennetähtaegselt. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja toetab Aleksandr Snõtkini ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Aleksandr Snõtkini elukoht on sobilik elektroonilise valve kohaldamiseks ning vastab Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve korra määruse nr 15 § 4 lg 2,3 tingimustele. Aleksandr Snõtkin omab tugiisikut oma ema näol, kes on valmis poega toetama moraalselt ja materiaalselt, samuti omab kinnipeetav garanteeritud töö- ja elukohta ning elutingimused sobivad elektroonilise valve paigaldamiseks. Kinnipeetava ema LxxxSxxxon nõus elektroonilise valve rakendamisega oma poja suhtes. Aleksandr Snõtkin taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist elektroonilise järelevalvega. Talle on tagatud elukoht ja töökoht ( garantiikiri on olemas). Kaitsja toetab oma kaitsealust. Alates aprillist 2009 ei ole isikul ühtegi distsiplinaarrikkumist, mis näutab, et ta on oma käitumist korrigeerinud paremus poole. Ta on vanglas pidevalt kasuliku tegevusega hõivatud, töötab, läbitud on mitmeid sotsiaalprogramme, muuhulgas Convictus, mis on ettenähtud sõltlastele, ja Vabanemiseelne programm. 12-aastasest vangiostusest on tal ära kantud peaaegu 11 aastat. Sellega karistuse eesmärgid on täidetud. Prokurör toetas isiku ennetähtaegset vabastamist. Uue kuriteo toimepanemise riskid säilivad. Isik on kokku kriminaalkorras kakristatud neljal korral, viibib vangistuses teist korda. Viimane kuritegu on raske isikuvastane kuritegu, kus kannatanuks kinnipeetu vanaisa. Kogui vangistuse ajal on isik korduvalt distsiplinaarkorras karistatud, kuid hetkel kehtivaid karistusi tal ei ole. Karistusaja lõpuni on jäänud veidi üle aasta. Tuleb tunnistada, et kinnipeetu on püüdlusi teinud oma käitumise parandamiseks. Arvestada tuleb, et ta viibib vangistuses väga pikka aega peaaegu 11 aastat. Sellest tulenevalt võib tõdeda, et karistuse eesmärgid on sisuliselt täidetud. Oluliseks peab prokurör garanteeritud töökoha omamist, mis tagab isikule püsiva sissetuleku. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud prokuröri, kaitsja ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et Aleksandr Snõtkin tuleb elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. Kohtu hinnangul on süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on 4 korda kriminaalkorras karistatud, reaalset vanglakaristust kannab 2 korda. Varasemalt on kinnipeetavat karistatud II astme isikuvastase ja varavastase kuriteo eest. Narva Linnakohtu 03.04.2000 kohtuotsusega karistati teda I astme varavastase kuriteo (röövimise) ning isikuvastase kuriteo (tapmise) eest 12- aastase vangistusega. Seega on näha, et kuriteod on muutunud raskemaks. Narva Linnakohtu 03.04.2000 kohtuotsusest ( lk 13-21)on näha, et tegemist on kahe episoodilise asjaga, kus 20.10.1999 alkoholijoobes Snõtkin peksis rusikate ja jalgadega kannatanut, oma vanaisa kõikjale vastu keha ning röövis viimase pensioniraha. Samuti tema 29.11.1999 olles alkoholijoobes tapmise eesmärgil kasutas vanaisa suhtes vägivalda lüües teda korduvalt rusikate ja jalgadega pea ja keha piirkonda ning peale seda kägistas kätega surnuks. Seega võib järeldada, et karistus ei ole Aleksandr Snõtkini suhtes oma eesmärki täitnud. Süüdimõistetu käitumine enne vanglasse sattumist oli selgelt õigusevastase kallakuga. 3(5)

Vangla koostatud iseloomustusest on näha, et kinnipeetavat on 8 korral distsiplinaarkorras karistatud. Viimased rikkumised: 14.04.2009 karistati töölt eemaldamisega 2 nädalaks temale mittekuulunud dušigeeli „Adidas“ hoidmise eest oma kambris ja 14.04.2009 karistati kartserisse paigutamisega 10 ööpäevaks temale mittekuulunud dušigeeli „Oriflame“ hoidmise eest spordihoones koristamise kapis. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Kehtivaid karistusi ei ole. Positiivseks tuleb lugeda, et kinnipeetav on vangistuse ajal läbinud sotsiaalprogrammid „Sotsiaalsete oskuste treening“, „Vabanemiseelne programm“, samuti osales kinnipeetav ajavahemikul 18.08-03.12.2008 riigikeele algtaseme eelkursusel ning on lõpetanud kursuse „Viha juhtimine“ (tunnistused isiklikus toimikus). 2006.a. on kinnipeetav osalenud Murru Vanglas sotsiaalprogrammis „Viha juhtimine“ ning ka „Convictus“ programmis. Alates 16.04.2010 osaleb A. Snõtkin Viru Vangla sotsiaalprogrammis „Sotsiaalsete oskuste treening“. Kinnipeetavaga on toimunud psühholoogilised nõustamised teemadel „sisekorra rikkumiste põhjused, ühiskonnamuutused ja nende mõju isikule, teiste inimestega suhtlemine“. Murru Vanglas töötas kinnipeetav ajavahemikul 27.01.2003- 03.03.2003 abitöölisena poole kohaga remonditeenistuses. 2005-2008.a. töötas Murru Vanglas majandustöödel. 2008-2009.a. töötas kinnipeetav Viru Vanglas abitöölisena spordisaali koristajana ning alates 2009.a. töötab A. Snõtkin abitöölisena koristajana. Süüdimõistetul on kehtiv isikuttõendav dokument ID kaart kehtivusega 06.01.2011. Vabanedes on Aleksandr Snõtkinil kindel elukoht ema, Ljudmilla Snõtkina juures aadressil Pähklimäe 11-107, Narva. Kriminaaldooldusametniku teatel on elukoht kontrollitud ja vastab elektroonilise valveseadme paigaldamise nõuetele ning Aleksandr Snõtkini ema, Lxxx Sxxxa on elektroonilise seadme paigaldamisega nõus ja andis selle kohta oma allkirja (kohtu toimik lk 85). Kohtule esitatud elukoha sobivuse kontrolllehest (lk 86) on näha, et elukoht vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Süüdimõistetule on garanteeritud töökoht xxxÜ poolt ( kohtu toimik lk 90). Arvestades Aleksandr Snõtkini poolt toimepandud kuritegude ohtlikkust ja asjaolusid, korduvaid karistusi, tema käitumist vangistuses viibides, on kohus seisukohal, et Aleksandr Snõtkini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla on õigustatud. Tema võimalused vabaduses on suhtelised head - kindel elu- ja töökoht ning lähedaste toetus. Kohus leiab, et karistuse eesmärk on sisuliselt täidetud- riigipoolne hukkamõistmine on selgelt väljendatud, karistamine toimunud, ning isiku käitumine vanglas näitab, et kinnipeetava hinnangud on muutunud paremuse poole. Vangistuse jooksul on kinnipeetav läbinud sotsiaalprogrammid Sotsiaalsete oskuste treening, Vabanemiseelne programm, on osalenud Convictuse tugigrupi töös ja on lõpetanud Viha juhtimine kursuse. Vangistuses enamuse ajast on olnud hõivatud tööga. Kohus nõustub kaisja ja prokuröriga täielikult ja leiab, et A.Snõtkini puhul ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud just isiku resotsialiseerumise väljavaateid arvestades. Kohus nõustub, et A. Snõtkin vajab kontrolli ja samas abi kriminaalhooldaja poolt. Vabanedes on kindel töökoht mis soodustab tema adapteerumist ühiskonda. Kohus tunnistab, et uue kuriteo toimepanemise risk säilib ja aktualiseerub, kui isik hakkab vabaduses alkoholi tarvitama või kaottab sissetuleku. Samal ajal kohus leiab, et A. Snõtkini viimasel ajal tehtud püüdlused oma käitumise korrigeerimiseks väärivad riigipoolset tunnustust ja seda tuleb arvestada ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel. Aleksandr Snõtkin kannab vanglakaristust alates 30.11.1999 ja karistusaja lõpp on 30.11.2011. Praeguseks on 12-aastasest vangistusest ära kantud rohkem kui pool- ligi 10 aastat 10 kuud. See on piisav aeg, et mõjutada vangistusse sattunud isikut uute kuritegude toimepanemise ärahoidmiseks. Kohus arvestab, et tingimisi ennetähtaegne vabastamine annab süüdimõistetule võimaluse tõestada tema asumist paranemise teele ning seda, et süüdimõistetu on edaspidi võimeline järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata süüdimõistetu püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. 4(5)