Tartu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
Kriminaalasja number
1-10-6399
Kohtukoosseis
kohtunik Ingeri Tamm
Kohtuistungi sekretär
Kristi Suvi
Tõlk
-
Kriminaalasi
P.G süüdistus KarS § 424 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
prokuröri abi Jüri Vissak
Süüdistatav
P.G elukoht: Tartu, XXXXXXX XX-X; isikukood: XXX; varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata; väärteokorras karistatud kolmel korral; tõkend: elukohast lahkumise keeld
Kaitsja
advokaat Anti Aasmaa
Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 4 ja §-st 249 kohus otsustas: Süüdi tunnistada P.G KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 alusel vangistust täitmisele mitte pöörata, kui P.G ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid:
Kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon P.G süüdistatakse selles, et tema juhtis 16.10.2009. a kella 19.05 paiku Tartus, Riia tänaval mootorsõidukit Opel Ascona, reg nr XXX XXX, olles alkoholijoobes. Sellega pani P.G toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. KarS §-s 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 3 kuud vangistust. Lähtudes KarS §-st 74 lg 1 ei pöörata mõistetud vangistust täielikult täitmisele kui P.G ei pane 1 aasta ja 6-kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab nõuetekohaselt kriminaalhooldusametniku järelevalve all KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi. Sama kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör KarS § 50 lg 1 alusel lisakaristusena P.G-lt mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 3 kuuks. Menetlus kohtus Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. P.G tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kuriteoga varalist kahju tekitatud ei ole, tsiviilhagi esitatud ei ole. Menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 6525 krooni (palga alammäär on 4350 krooni), määratud kaitsjale makstud tasu: kokkuleppe sõlmimisel prokuratuuris 700 krooni ja kohtumenetluses 1608 krooni ning joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise kulu 226 krooni. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu. P.G on pensionär, kelle ainsaks sissetulekuks on pension ca 5000 krooni kuus. Arvestades eeltoodut, käib kõigi menetluskulude hüvitamine P.G-le ilmselgelt üle jõu, mistõttu tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulusid vähendada, jättes kaitsjatasu ja joobe tuvastamise kulud riigi kanda. Kogu sundraha summa tasumine ühe korraga käib P.G-le samuti üle jõu, mistõttu tuleb määrata selle tasumine ositi viiele kuule.
Ingeri Tamm Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.