Eesti Vabariigi nimel Lühimenetluses Kohus
Tartu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
10.09.2010 Tartu Kohtumaja
Kohtukoosseis Istungisekretär
kohtunik Peet Teidearu Jane Oidsalu
Istungi aeg
10.09.2010
Kriminaalasja number
1-10- 8333
Riikliku süüdistuse esindaja
Ringkonnaprokurör Kristiina Laas
Kannatanud menetluses
K.K.
Süüdistus
T.H süüdistus KarS § 199 lg. 2 p. 4,8 järgi lühimenetluses
Süüdistatava andmed
T.H Elu- või asukoht ja aadress: XXXX, Tartu Isikukood või sünniaeg: XXX Kaitsja Marina Valge Karistatus: kriminaalkorras karistatud 2-l korral, viimati 31.05.2007.a. Tartu Maakohtu poolt KarS § 255 lg 1 järgi 4 aasta pikkuse vangistusega tingimisi 2 aastase katseajaga väärtegude eest karistatud 7-l korral Tõkend: elukohast lahkumise keeld
Advokaat Marina Valge riigi õigusabi korras Kaitsja Juhindudes KrMS § 233-238, § 310- 313, § 315 , kohus
Süüdi tunnistada T.H KarS § 199 lg. 2 p. 4, 8 järgi ja karistada kuue(6) kuulise vangistusega. KarS § 238 lg. 2 alusel vähendada karistust 1/3 võrra ning karistada T.H nelja(4) kuulise vangistusega. KarS § 69 lg. 1 alusel asendada T.H-le vangistus 240 (kahesaja neljakümne ) tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb ära teha kuue kuu jooksul. Üldkasuliku töö eest tasu ei maksta. T.H on kohustatud täitma üldkasuliku töö tegemise ajal alluma kriminaalhooldusele ning täitma KarS § 75 lg. 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elab määratud alalises elukohas 2) tuleb kriminaalhooldusametniku poolt määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks Tõkend tühistub kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 179 lg. 1 p. 1 , § 180 lg. 1 alusel välja mõista T.H-lt sundraha 6525(kuus tuhat viissada kakskümmend viis )krooni ja menetluskulu 2056(kaks tuhat viiskümmend kuus)krooni ja 20 senti riigieelarvesse. KrMS § 423, § 424 alusel ajatada sundraha ja menetluskulude tasumine ja kohustada T.H tasuma menetluskulu ja sundraha alates kohtuotsuse jõustumisest, igakuisete võrdsete maksetena ühe aasta jooksul. Menetluskulu ja sundraha tuleb tasuda Rahandusministeeriumi ühele järgnevatest arveldusarvetest: SEB-s 10220034800017 ,viitenumber 2800049874; Swedbank-s 221023778606, viitenumber 2800049874; Danske Bank AS Eesti filiaalis 333416110002, viitenumber 2800049874. Menetluskulude tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest menetluskulud tasuti. Menetluskulude tasumist tõendav dokument tuleb esitada Tartu Maakohtu Tartu Kohtumajale. K.K. `i tsiviilhagi rahuldada. Välja mõista T.H-lt VÕS § 1043 , VÕS § 1045 lg. 1 p. 5 alusel K.K. `le 500(viissada)krooni kahju hüvituseks. Edasikaebe kord Kohtuotsusele apellatsioonkaebuse esitamise õigus Tartu Ringkonnakohtu 15 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsiooni esitamisel kohustuslik 7 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest kirjaliku apellatsiooniteate esitamine. Esitatud süüdistus T.H süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on varem karistatud varguse eest ajavahemikul 06.09.2009.a. kella 18.00 – 10.09.2009.a kella 21.00 Tartumaal Haaslava vallas XXX
talus tungis toaukse luku lahtimuukimise teel sisse K.K. ’i tuppa, kust võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära K.K. ’ile kuuluva arvuti monitori HP W1907 19’’, väärtusega 2000 krooni. Seega pani T.H toime KarS § 199 lg 2 p 4,8 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isiku poolt, kes on varem karistatud varguste eest ja mis oli seotud sissetungimisega.
Süüdistatav T.H kinnitas, et on nõus süüdistuste arutamisega lühimenetluses. Süüdistava T.H tunnistas end süüdi temale esitatud süüdistustes ning kinnitas oma kohtueelsel uurimisel antud ütluste õigsust; ei soovinud läbi viia tema küsitlemist. T.H kinnitas, et on nõus ka tema vastu esitatud tsiviilhagiga 500 krooni ning hüvitab selle kannatanule K.K.. Kannatanu K.K. kinnitas kohtuistungil, et jääb kohtueelsete ütluste juurde ,samuti jääb esitatud tsiviilhagi 500 juurde. 390 krooni oli vaja tasuda, et monitor pandimajast kätte saada ning 110 krooni moodustavad kulud elukohast Tartusse sõiduks ja telefonikõned, saamaks teada ,kus asub varastatud monitor.
Kohtu põhjendid
Kriminaalasjas kogutud tõendid kinnitavad süüdistatavale T.H-le esitatud süüdistust KarS 199 lg. 2 p. 4, 8 järgi. Kannatanu K.K. i ülekuulamise protokoll (tl.1-2) kinnitab tema monitori väljaminekut tema seaduslikust valdusest ebaseaduslikku valdusse. Tema oli lukustanud 6.09.2010 oma toa ukse, et keegi võõras ei saaks tema asjade juurde. 10.09.2010 koju saabudes avastas monitori HP W1907 (suurus 19 tolli) varguse. Kannatanu on kirjeldanud, kuidas ta oma õe Meeli Neemeste kaudu on teada saanud ,et monitori võis varastada T.H. Kannatanu on kirjeldanud Tartus Kuu tn. pandimajast monitori tagasisaamist ja kirjeldanud ka selle juures tehtud kulutusi. Kannatanu andis kohtuistungil ka selgitusi 500 kroonise tsiviilhagi kohta: 390 krooni tuli tasuda monitori tagasisaamise eest pandimajale ja 110 krooni kulus transpordile ja telefonikõnedele, et teada saada, kus tema monitor asub. Tunnistaja Meeli Neemiste ütlused( tl.5-7 ) kinnitavad T.H poolt K.K. i arvutimonitori vargust ja selle pandimaja viimist. Tunnistaja Peeter Ernitsa ütlused ( tl. 8-9) kinnitavad varastatud monitori tagasisaamist pandimajast ning tehtud kulutusi. Tunnistaja Margus Kuli ütlused( tl. 10-12) kinnitavad , et T.H on tema autoga sõitnud Kurepalust Tartusse Kuu tänava pandimaja arvutimonitori pantima. T.H dokumente kaasas ei olnud ning tema vormistas pandi oma dokumentidega; pandimast saadud 350 krooni andis ta edasi T.H-le. T.H on end kohtueelsel uurimisel süüdi tunnistanud ja andnud ütlusi varguse asjaolude kohta. Ütlustes( tl. 13-15) on ta selgitanud ,et vajas raha ning viis K.K. i arvutimonitori pandimajja. Enne kui ta jõudis monitori pandimajast välja osta, tema süütegu avastati. T.H tunnistas ka kohtus oma süüd salajases sissetungimisega toime pandud varguses, ta jäi kohtueelsel uurimisel antud ütluste juurde. Eeltoodu tõendid kinnitavad T.H süüdistust KarS § 199 lg. 2 p. 4, 8 järgi –võõra vallasasja ebaseaduslikus omastamises sissetungimisega ning isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi, süüdistatavat iseloomustavaid andmeid ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid; võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 56 lg. 2 kohaselt vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid karistuse mõistmisel kohus ei tuvastanud.
T.H on toime pannud teise astme kuriteo. T.H on varem kriminaalkorras karistatud kahel korral, karistatud ka esimese astme kuriteo eest, kuritegelikku ühendusse kuulumise eest 31.05.2007 Tartu Maakohu otsusega. T.H pani varguse toime sissetungimisega.
Rahalist karistust temale määrata ei ole otstarbekas, sest T.H kinnitusel temal puudub kindel sissetulek ning töö. Ta elatub juhutöödest. Rauno raudkats oli nõus tegema üldkasulikku tööd. Kohus nõustub prokuröri poolt taotletud karistusega ja selle asendamisega üldkasuliku tööga: karistada T.H kuue(6) kuulise vangistusega. KarS § 238 lg. 2 alusel vähendada karistust 1/3 võrra ning karistada T.H nelja(4) kuulise vangistusega. KarS § 69 lg. 1 alusel asendada T.H-le vangistus 240 (kahesaja neljakümne ) tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb ära teha kuue kuu jooksul. Üldkasuliku töö eest tasu ei maksta. T.H on kohustatud täitma üldkasuliku töö tegemise ajal alluma kriminaalhooldusele ning täitma KarS § 75 lg. 1 sätestatud kontrollnõudeid: 5) elab määratud alalises elukohas Narva mnt. 129 krt. 9 Tartus, 6) tuleb kriminaalhooldusametniku poolt määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 7) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 8) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks Tsiviilhagi on tõendatud. T.H võttis tsiviilhagi õigeks ja oli nõus K.K. kahju hüvitama. Tsiviilhagist 390 krooni oli summa , mis kannatanu pidi maksma pandimajale monitori tagasisaamiseks ning 110 krooni sõidukulud ja telefonikulud, et teda saada ,kus varastatu asub. K.K.`i tsiviilhagi rahuldada. Välja mõista T.H-lt VÕS § 1043 , VÕS § 1045 lg. 1 p. 5 alusel K.K. `le 500(viissada)krooni kahju hüvituseks. Menetluskulud KrMS § 179 lg. 1 p. 1 , § 180 lg. 1 alusel välja mõista T.H-lt sundraha 6525(kuus tuhat viissada kakskümmend viis )krooni ja menetluskulu 2056(kaks tuhat viiskümmend kuus)krooni ja 20 senti riigieelarvesse. KrMS § 423, § 424 alusel ajatada sundraha ja menetluskulude tasumine ja kohustada T.H tasuma menetluskulu ja sundraha alates kohtuotsuse jõustumisest, igakuisete võrdsete maksetena ühe aasta jooksul, sest T.H puuduvad rahalised vahendid, et tasuda menetluskulusid lühema aja jooksul. Kohtunik :
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.