Kohtulahend

Kriminaalasi nr.1-09-3709 Ärakiri

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Viru Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

09.septembril 2010.a. Kohtla-Järve kohtumajas

Kohtuasja number

1-09-3709

Kohtukoosseis

Kohtunik Loretta Pikma

Kohtuistungi sekretär

Piret Juuse juuresolekul

Prokurör

Sergei Travnikov

Asja läbivaatamise kuupäev

09.09.2010 avalikul kohtuistungil

Kohtuasi

Viru Vangla esitatud materjalid Arne Sepp ́a tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Arne Sepp, isikukood 35605192750

Süüdimõistetu

RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432, § 383, § 384, kohus

MÄÄRAS:

Jätta Arne Sepp tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 19.05.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Arne Seppa tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Arne Sepp on süüdi tunnistatud Kohtla-Järve Linnakohtu 19.10.1999 otsusega KrK § 101 p 2 järgi ja karistuseks mõisteti 14 aastat vabadusekaotust, KrK § 128 lg 1 järgi karistuseks mõisteti 2 kuud aresti. KrK § 40 lg 1 alusel liideti mõistetud karistused osaliselt ning lõplikuks karistuseks mõisteti 14 aastat ja 1 kuu vabadusekaotust. Karistuse kandmise algus 04.03.1998 ja lõpp 04.04.2012.

Kinnipidamisasutuses Arne Sepp kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et teda on 26 korda karistatud distsiplinaarkorras. Vabanemisel kindel töökoht puudub. Kinnipeetaval on 6 klassi haridust ja eriala puudub. Enne vangistust tegi juhutöid ja elatus töövõimetuspensionist. Vabanemisel garanteeritud töökoht puudub. Suhteid lähedastega katkestas seoses vangistusega. Enne vangistust oli probleeme alkoholi liigtarvitamisega. Sotsiaalprogrammides pole osalenud. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei toeta Viru vangla taotlust Arne Seppa tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks. Arvestades elukoha ja toetava lähivõrgustiku puudumist, varasemat kuritegeliku käitumist, samuti toimepandud kuritegude raskust, vanglarežiimi pidevat rikkumist, leiab kriminaalhooldaja, et Arne Seppa ennetähtaegne vabastamine on käesoleval ajal ennatlik. Tema vangistuses viibimise järelejäänud aeg kuni 04.04.2012.a. võimaldab Arne Seppal korda ajada elukoha küsimuse ning osaleda sotsiaalabiprogrammides, mis soodustab tema sotsialiseerimist vabanemisel ühiskonda ning vähendaks uue kuriteo toimepanemise riski. Arne Sepp ei taotle kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist, kuna tal puudub vabaduses alaline elukoht. Prokurör ei toeta kinnipeetava vabastamist temal alalise elukoha puudumise tõttu, mis on järelevalve kohaldamise tingimus. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et Arne Sepp tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava enne tähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik A.Seppa isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegu raskus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Vangistuse ajal kinnipeetav on 26 korda karistatud distsiplinaarkorras, mis räägib sellest, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid. Arne Sepp on varem 2 korda karistatud kriminaalkorras kuid vaatamata sellele, et teda on varem karistatud raske isikuvastase kuriteo (tapmise) eest paranemise teele ei asunud ning taas pani toime uued samalaadse esimese astme kuriteo, mis räägib sellest, et ta ei ole oma eelnevatest karistustest järeldusi teinud ega suutnud tõendada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Enne vangistust kinnipeetaval on olnud probleeme alkoholi kuritarvitamisega ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Kinnipeetaval puudub vabanemisel garanteeritud töökoht, mis raskendades toimetulekut ja suurendaks uute kuritegude toimepanemise riski. Peale seda Arne Seppal puudub vabanemise korral kindel elukoht, mis ei võimalda tal täita ennetähtaegse vabanemisega kaasnevaid kohustuslike kontrollnõudeid. Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei hoiaks teda uute kuritegude toimepanemisest.