Kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

8. september 2010 Tallinn

Kriminaalasja number

1-10-10229

Kohtukoosseis

Urmas Reinola, Julia Katškovskaja, Malle Preimer

Kriminaalasi

G.V (G.V) süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9- § 25 lg 2 järgi

Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 9.augusti 2010 otsus lühimenetluses

Apellatsiooni esitaja

Süüdistatava kaitsja vandeadvokaat G.Kull

Süüdistatav

RESOLUTSIOON

Edasikaebamise kord

G.V; elu- või asukoht ja aadress: XXXXXXXXX XXX XX-X; isikukood: XXX; kodakondsus: XX XXXXXXX; haridus: XXXXXXXXXXX; emakeel: eesti keel; ei tööta, kriminaalkorras karistatud 8 korda: sh viimati 15.02.2010 Harju Maakohtu otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 alusel vangistusega 4 kuud. (vabanes 11.06.2010); väärteokorras karistatud 15-l korral, sh viimati 10.07.2010 ühistranspordiseaduse §54’7 lg 1 alusel rahatrahviga 420 krooni Jätta süüdistatava kaitsja vandeadvokaat G.Kulli esitatud apellatsioon Harju Maakohtu 9.augusti 2010 otsuse peale kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 10 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik 1.Harju Maakohtu 9.augusti 2010 otsusega lühimenetluses tunnistati G.V süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ja karistati vangistusega 6 kuud, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati ühe kolmandiku võrra ja määrati lõplikuks karistuseks 4 kuud vangistust. Karistusaja hulka arvati eelvangistuses viibitud aeg ja karistuse kandmise aja alguseks loeti 07.08.2010.a. G.V vahistati

kohtusaalis. G.V-lt mõisteti riigituludesse sundraha 3262.50 krooni, kaitsjatasu 1500 krooni jäeti riigi kanda. 2.G.V tunnistati süüdi selles, et tema, varem süstemaatilise varguse toimepanemise eest karistatud (15.02.2010) isikuna taas 07.08.2010 kella 18:47 ajal Tallinnas XXXX XX asuvas A. AS-le kuuluva kaupluse müügisaalist võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil 20 kg moosisuhkrut maksumusega 32.90 kr/kg kogumaksumusega 658 krooni ja 24 pudelit oliiviõli maksumusega 69,90 kr/pdl koguväärtusega 1677.60 krooni, s.o asju koguväärtusega 2335.60 krooni väärtuses. Pani müügisaalis olles kaubad ostukärusse ning väljus kaubasaalist kassas kauba eest tasumata ning läks ostukärus oleva maksmata kaubaga kaupluse parklasse. Kuritegu jäi lõpule viimata kuna ta peeti kinni kaupluse turvateenistuse poolt. Kaup on tagastatud rikkumatult kauplusele. Oma tegevusega pani G.V toime süstemaatiliselt võõra vallasasja äravõtmise, selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on kvalifitseeritav kuriteona KarS § 199 lg 2 p 9- § 25 lg 2 järgi. Apellatsiooni sisu ja menetlusosaliste seisukohad 3.Maakohtu otsusele esitas apellatsiooni süüdistatava G.V kaitsja G.Kull. Apellatsiooni motiivide kohaselt on kohtu järeldus, et G.V ei esine eeldusi üldkasuliku töö edukaks läbiviimiseks, ennatlik. Kuriteo pani G.V toime mitte kuritegelikust iseloomust lähtuvalt, vaid tal oli vaja rahalisi vahendeid toidu hankimiseks. Karistusorganil peab säilima usk isikusse, et isik hakkab õiguskuulekalt käituma. G.V selgitas kohtule, et ta otsib tööd ning et üldkasuliku töö kõrvalt on tal hea võimalus tööd leida ja töö leidmisel saada endale elatusvahendeid ausal teel. Kaitsja palub, tuginedes KrMS § 69 lg-le 1, asendada G.V suhtes kohaldatud vangistus üldkasuliku tööga. Ringkonnakohtu seisukoht ja põhjendused 4.Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata (RKKKo nr 3-1-1-55-07). Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud, et sellisena tuleb käsitada apellatsiooni, milles esitatud argumendid ei ole konkreetse kriminaalasja lahendamise seisukohalt õiguslikult relevantsed ega anna seetõttu ühelgi juhul alust esimese astme kohtuotsuse või selles esitatud järelduste muutmiseks. Küsimus, kas esitatud apellatsioon on ilmselt põhjendamatu KrMS § 326 lg 2 teise lause tähenduses, tuleb ringkonnakohtul lahendada iga kriminaalasja pinnalt eraldi, arvestades kaebuses esitatud argumentide asjakohasust (RKKKo nr 3-1-1-96-09). Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, peab ringkonnakohus KrMS § 326 lg 2 teisest lausest juhindumist eriti põhjalikult kaaluma, lähtudes konkreetse asja eripärast. Õiguslikult asjakohase taotluse ja põhjendustega apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt mõistetud karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on seega võimalik juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Nii võib ringkonnakohus jätta karistuse muutmist taotleva apellatsiooni KrMS § 326 lg 2 teisele lausele tuginevalt läbi vaatamata põhjendusega, et mõistetud karistus ei hälbi karistuspraktikast (RKKKo nr 3-1-1-120-09). 5.Kohtukolleegium leiab, et käesoleval juhul puuduvad absoluutselt igasugused võimalused maakohtu otsuses tehtud õiguslike järelmite muutmiseks. Apellatsioonis ei vaidlustata mingeid sisulisi süüteo toimepanemise asjaolusid ega tõstatata põhimõttelisi õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada. Vaidluse esemeks on üksnes süüdistatavale mõistetud vangistuse asendamine üldkasuliku tööga. 6.Riigikohus on karistuse mõistmise osas märkinud, et KarS §-st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü suurusest lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava