Tallinna Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja 6.september 2010.a. Tallinn koht Kriminaalasja number
1-10-5287
Kohtukoosseis
Julia Katškovskaja, Ivi Kesküla, Malle Preimer
Kriminaalasi
J.Z-i süüdistuses KarS § 199 lg 2 p.5, 9 ja 318 järgi lühimenetluses
Apelleeritud kohtuotsus
Harju Maakohtu otsus 4.august 2010.a.
Apellatsiooni esitaja
Süüdistatav J.Z
Süüdistatav
J.Z
J.Z-i
poolt
esitatud
apellatsioon
Harju
Maakohtu 4.augusti 2010.a. otsusele – jätta läbivaatamata. Edasikaebamise kord
Käesoleva määruse peale saab advokaadi vahendusel esitada
määruskaebuse
Riigikohtule
Tallinna
Ringkonnakohtu kaudu 10 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
Harju Maakohus otsustas 4.augusti 2010.a. kohtuotsusega süüdi tunnistada J.Z KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ( 05.08.2009.a. episood) ning mõista karistuseks 45 päeva vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra, seega kandmisele kuulub 30 päeva vangistust.
KarS § 65 lg 1 alusel lugeda mõistetud karistus kaetuks 21.08.2009.a. Harju Maakohtu poolt mõistetud karistusega ning liitkaristuseks lugeda 3 kuud ja 10 päeva vangistust ning lugeda see karistus kantuks. Süüdi tunnistada J.Z: - KarS § 199 lg 2 p 5,9 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemise eest ning mõista karistuseks 8 kuud vangistust; - KarS § 318 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ning mõista karistuseks 1 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks kuritegude kogumi eest, raskeima karistuse suurendamise teel, lugeda 9 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra, seega kandmisele kuulub 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o. 29.03.2010.a. (1 päev), 04.03.2010.a. (1 päev), 19.02.2010.a. (1 päev), 26.02.27.02.2010.a. (2 päeva), 03.01. – 04.01.2010.a. (2 päeva), 18.04.2010.a. (1 päev), 14.04.2010.a. (1 päev), kokku 9 päeva ning karistusaja alguseks lugeda 19.07.2010.a. J.Z mõisteti süüdi kokku üheksas varguseepisoodis, neist üks oli toime pandud enne eelmise kohtuotsuse tegemist, ülejäänud kaheksa pani J.Z toime juba peale vabanemist eelmise kohtuotsusega mõisteud karistuse kandmiselt ja nimelt ajavahemikul 3.jaanuar 2010.a. kuni 19.juuli 2010.a. KarS prg. 318 järgi kvalifitseeritud kuriteo pani J.Z toime vanglas eelmise karistuse kandmise ajal. Apellatsiooni sisu : Esitatud apellatsiooni vaidlustab süüdistatav mõistetud karistust, leiab, et see on liiga range tema poolt toimepandud kuritegude vähest tähtsust arvestades ja taotleb sellise karistuse mõistmist, mis ei ole seotud vangistusega nagu näiteks tingimuslik vangistus, üldkasulik töö vms. Ta arvab,et kui kasvõi kord karistataks teda sellise karistusega, mis ei ole vangistusega seotud, mõjutakse see teda edaspidi kuritegudest hoiduma.
Kohtukolleegium leiab, et esitatatud apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on J.Z-ile karistuse mõistmisel arvestanud kõigi KarS §-s 56 kirjeldatud asjaoludega. Maakohus on põhjendanud, miks peab ainuvõimalikuks J.Z-i karistamist just vangistusega ja miks leiab, et mõistetud vangistus tuleb ka reaalselt ära kanda. Kohtukolleegium leiab, et mõistetud karistuse kergendamiseks puudub alus ning ka apellatsioonis esitatud põhjendus ei ole arvestatav ja ei saa kaasa tuua seadusliku
kohtuotsuse tühistamist. Kohtuotsuse tühistamiseks peavad esinema seaduslikud alused. J.Z-i näol on tegemist süstemaatiliselt õiguskorda rikkuva isikuga, kes on lisaks ka narkosõltlane ja keda mõistetud kriminaal- ja väärteokaristused ei ole mõjutanud süütegude toimepanemisest hoiduma. Vaidlustatud kohtuotsusega tuvastatud kuritegude toimepanemine algas mõned päevad rohkem, kui kuu aega peale eelmise kohtuotsusega mõistetud vangistusest vabanemist. Kui arvestada J.Z-i poolt toimepandud kuriteoepisoodide arvu, millistes on ta vaidlustatud kohtuotsusega süüdi mõistetud – neid on kokku 10 ja võrrelda temale ärakandmisele kuuluva karistuse pikkust, mis on 6 kuud, siis on selge, et ei saa juttu olla üleliia pikast vangistusmäärast. Seaduses ettenähtud minimaalseimaks vangistusmääraks on 30 päeva e. 1 kuu ja seda on võimalik mõista ühe varguseepisoodi eest. J.Z-ile mõistetud ärakandmisele kuuluva 6 kuulise karistuse puhul tähendab see aga seda, et temale on iga kuriteoepisoodi eest mõistetud vähem kui seda on seaduses ettenähtud minimaalseim vangistusmäär. Selline isik nagu seda on J.Z ei sobi ilmselgelt ka kriminaalhooldusele, mis tähendab, et temale ei saa mõista apellatsioonis taotletud tingimuslikku vangistust ega ja üldkasulikku tööd. Rahalise karistuse mõistmine isikule, kellel ei ole töökohta ja kellel on suur hulk tasumata rahatrahve ei ole samuti võimalik. J.Z on oma eelneva käitumisega tõestanud, et ta suudab vähemalt varguste toimepanemisest hoiduda vaid kinnipidamiskohas viibides. Kohtukolleegium leiab, et ainuüksi apellatsiooni sisust lähtudes, on tegemist perspektiivitu apellatsiooniga, mille arutamine kohtuistungil ei saa kaasa tuua käesolevas määruses esitatud põhjendustest erinevaid seisukohti (Riigikohtu määrus nr.3-1-1-120-09) ja seega toob apellatsioonimenetluses apellatsiooni arutamine kaasa materiaalseid lisakohustus ka süüdistatavale endale kaitsjatasu näol. Eeltoodud põhjendusi arvestades ei pea kohtukolleegium vajalikuks ega otstarbekaks arutada apellatsioonis esitatud taotlust apellatsioonikohtu istungil..
ka
Neil asjaoludel ja lähtuvalt KrMS §-st 326 lg 2 leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Julia Katškovskaja
Ivi Kesküla
Malle Preimer
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.