Ärakiri 1-10-7790
Kohus
Pärnu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
2. september 2010. a Haapsalu kohtumaja
Kriminaalasja number
1-10-7790 (10257000118)
Kohtukoosseis
Kohtunik Piia Jaaksoo
Kohtuistungi sekretär
Gerda Raidla
Kriminaalasi
G.S süüdistus karistusseadustiku (KarS) § 424 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
Marelle Ulla
Süüdistatav
G.S – isikukood xxx, elukoht *, telefon *, *, *haridus, emakeel * keel, *, karistusregistri andmetel kriminaalkorras karistamata; väärteomenetluse korras karistatud üks kord: 31.07.2009 Julgestuspolitsei poolt liiklusseaduse § 747 alusel rahatrahviga 300 krooni (tasutud 11.11.2009). Kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld. KrMS § 217 alusel kahtlustatava kinni peetud 07.05.2010 kell 23.51 kuni 08.05.2010 kell 14.30.
Kaitsja
Vandeadvokaat Andres Rüütel
Ärakiri 1-10-7790
Süüdistus
Ärakiri 1-10-7790 G.S't süüdistatakse selles, et tema 07.05.2010.a kella 23.15 ajal juhtis Lääne maakonnas Risti vallas Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla maantee 40 kilomeetril liikudes Haapsalu suunas osaühingule CBC Ehituse OÜ-le kuuluvat ja tema enda seaduslikus valduses olevat mootorsõidukit – kaubikut FORD TRANSIT 300 M SCAB registreerimismärgiga 061 BAJ isikuna, kelle väljahingatavas õhus oli tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST ARF-0010 mõõtes alkoholikontsentratsioon 1,03 mg/l kohta +/- 0,10 mg/l kohta, seega kellel oli alkoholikontsentratsioon väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,93 mg/l kohta, mistõttu tulenevalt Liiklusseaduse § 20 lõike 3-1 p 1 sätetest, mille kohaselt Juht loetakse alkoholijoobes olevaks kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi, juhtis G.S mootorsõidukit alkoholijoobes olles, millega rikkus Liiklusseaduse § 20 lg 3 nõudeid, mille kohaselt juht ei või olla joobeseisundis. Sellise tegevusega G.S, juhtides mootorsõidukit joobeseisundis, pani toime karistusseadustiku § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokuröri poolt kohtus G.S'ele nõutud karistus: Kohtus nõudis prokurör süüdistatavale karistuseks KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 3 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka G.S kahtlustatavana kinnipidamise aeg alates 07.-08.05.2010 s.o 2 päeva, mistõttu ärakandmata karistuseks jääb 2 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 alusel vabastada G.S vangistusest tingimisi 18 kuulise katseajaga, mille kestel on ta kohustatud järgima KarS § 75 lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 kuuks. Süüdistatav andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg-s 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ja kohus mõistab G.S süüdi ja kohaldab tema suhtes kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Tsiviilhagi puudub. Asitõendid puuduvad. Tõkend – G.S suhtes on 08.05.2010. a kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld /tl 14/, mis tuleb tühistada. G.S on KrMS § 217 alusel kuriteos kahtlustatavana kinni peetud 07.05.2010 kell 23.51 kuni 08.05.2010 kell 14.30 /tl 8-9/, mis tuleb KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka. Menetluskulud Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Vastavalt § 179 lg 1 p 2 tuleb G.S'elt kohtuotsusega välja mõista riigituludesse sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 1,5 palga alammäära suuruses summas s.o 6525 krooni (1,5 * 4350). Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see alljärgnev - kaitsjale A. Rüütel G.S'e kaitsmise eest makstud riigi õigusabi tasu kohtueelses menetluses 840 krooni /tlk 35-37/ ning kohtumenetluses 300 krooni, kokku 1140 krooni. Kuna Eesti Advokatuuri juhatuse otsusega 15.12.2009 kinnitatud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord“ punkt 19 (kehtis kuni 01.07.2010) sätestas, et
Ärakiri 1-10-7790 menetlustoimingud kokkuleppemenetluses loetakse üheks menetlustoiminguks, siis prokuratuuri poolt kaitsjale välja mõistetud teise menetlustoimingu tasu kokkuleppemenetluses jätab kohus riigi kanda. Seega kuulub G.S-ilt välja mõistmisele kaitsjatasu 720 krooni ja riigi kanda tuleb jätta kaitsjatasu 420 krooni. Toimikust koopiate tegemise kulu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 5 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see 33 krooni /tl 31/.
/allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik
Ärakiri õige
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.