lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-10-5236/13

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 27.08.2010

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-10-5236/13
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Kiirmenetlus lihtmenetluse sätete järgi
Kuulutamise aeg
27.08.2010
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1285
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-10-5236/6Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja23.04.2010

Lahendi tekst

Riigi Teataja

1-10-5236

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. august 2010. a Tallinn

Kriminaalasja number

1-10-5236

Kohtukoosseis

Eesistuja Meelika Aava, liikmed Ivi Kesküla ja Urmas Reinola

Kohtuistungi sekretär

Kea Lemming

Tõlk

Marina Lepiksoo

Kohtuistungi toimumise aeg ja koht

24. august 2010. a Tallinnas, avalik kohtuistung

Kriminaalasi

Sergei Lipski süüdistuses KarS § 329 järgi

Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 23. aprilli 2010. a otsus lühimenetluses kiirmenetluse korras

Apellatsiooni esitaja

Süüdistatav Sergei Lipski

Prokurör

Ille Mardo

Süüdistatav

Sergei Lipski 36004090315 elukoht XXXXXXX XXXXXXX XX-XX, ei tööta, varem 2 korda kohtu poolt karistatud, viimati 08.03.2010. a Harju Maakohtu poolt KarS § 424 järgi 612 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 1 aasta 2 kuud, vahi all 21.04.2010. a

Kaitsja

Vandedvokaat Jelena Benevolenskaja

RESOLUTSIOON

Harju Maakohtu 23. aprilli 2010. a otsus Sergei Lipski suhtes jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Edasikaebe kord Kohtuotsus tehakse teatavaks 27. augustil 2010. a kriminaalkolleegiumi kantselei kaudu. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30

1(4)

päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav võib esitada kassatsiooni üksnes advokaadist kaitsja vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Harju Maakohtu 23. aprilli 2010. a otsusega lühimenetluses kiirmenetluse korras tunnistati S. Lipski süüdi KarS § 329 järgi ja karistati 2 kuu vangistusega, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõisteti 1 kuu 10 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 8. märtsi 2010. a kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa, so 9 kuu 16 päeva võrra ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 10 kuud 26 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks määras kohus 21. aprill 2010. a.
2.S. Lipski tunnistati süüdi selles, et tema isikuna, keda Harju Maakohus karistas 8. märtsil 2010. a KarS §-de 424 ja § 50 lg 1 p 1 alusel mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis üldkasuliku tööga 612 tundi tähtajaga 1 aasta ja 2 kuud ning mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks, juhtis uuesti kehtiva karistuse ajal 21. aprillil 2010. a kella 17:05 ajal Tallinnas XXXXXXX XX maja juures mootorsõidukit BMW 525i registreerimismärgiga XXX XXX, omamata mootorsõiduki juhtimise õigust. Oma sellise tegevusega pani S. Lipski toime KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud karistuse täitmisest kõrvalehoidumise.
3.Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav S. Lipski, kes taotleb kohtuotsuse tühistamist ja enda õigeksmõistmist, sest ta ei ole kuritegu toime pannud. Apellatsiooni motiivide kohaselt ei ole ta mootorsõidukit juhtinud. Ta mõisteti süüdi vaid tunnistajana üle kuulatud politseitöötaja T. S. ütluste põhjal, kes väsimuse või ülepinge tõttu ilmselt eksis. Apellant istus sõiduautosse selleks, et akut laadida. Kuna ta ei liikunud, siis ei süüdanud ta ka auto laternaid. Sõiduauto seisis tema elukoha trepikoja läheduses. Ta kannab isiklikke dokumente alati kaasas. Kui tal sõiduauto tehnilist passi kaasas ei oleks olnud, siis ei oleks ta tohtinud sõidukisse siseneda. Ta ei kavatsenud kuhugi sõita, sest tal olid tal olid seljas spordiriided ja kodused jalanõud. Ta teadis, et temalt on juhtimisõigus ära võetud, mistõttu ei oleks ta mingil juhul sõiduautoga sõitma läinud. Ilmselt ajas politseinik ta mõne teise autoga segamini, sest sellel teel on tihe liiklus.
4.Ringkonnakohtu istungil süüdistatav ja kaitsja toetasid apellatsiooni ja taotlesid kohtuotsuse tühistamist ja S. Lipski õigeksmõistmist. Prokurör taotles jätta kohtuotsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

5.Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ja apellatsiooni väidetega ning kuulanud ära kohtumenetluse pooled leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata, kuna see on seaduslik ja põhjendatud. 5.1 Riigikohtu kriminaalkolleegium on otsuses nr 3-1-1-17-03 märkinud, et kriminaalmenetluses lasub tõendite esmase hindamise kohustus esimese astme kohtul. Riigikohtu praktikas on ringkonnakohtu tõendite hindamist puudutavate volituste osas asutud seisukohale, et ringkonnakohtul on õigus esimese astme kohtu poolt kriminaalasjas kogutud tõenditele antud hinnangut muuta vaid siis, kui selleks on veenvad põhjused. Kohtukolleegium leiab, et nii esitatud apellatsiooni väidete kui maakohtu otsuses sisalduva väga põhjaliku tõendite analüüsi pinnalt ei ole võimalik leida ühtegi argumenti esimese astme süüdimõistva kohtuotsuse aluseks olevate tõendite ümberhindamiseks. Ka on Riigikohtu kriminaalkolleegium otsuses nr 3-1-1-85-00 märkinud, et

2(4)

kohtuniku poolne kuriteo faktiliste asjaolude tuvastatust näitav motiveerimine peab olema selline, et kohtuniku siseveendumuse kujunemine oleks kohtuotsuse lugejale jälgitav ja kohtu põhjendused peavad olema veenvad. Kohtukolleegium viitab siinjuures Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsuses nr 3-1-1-77-05 väljendatud seisukohale, et tõendi usaldusväärsus on küsimus sellest, millise kaalu omistab talle tõendi hindaja, kõrvutades ja analüüsides seda koostoimes teiste asjas kogutud tõenditega. Kohtukolleegium on seisukohal, et esimese astme kohus on tõendeid hinnates seda põhimõtet järginud, sest kohtuotsusest nähtub selgesti, millise kaalu ja miks, on kohus ühele või teisele tõendile omistanud. Kohtukolleegium nendib, et KrMS § 61 lg 2 alusel on kohus hinnanud tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Kohtuniku siseveendumuse kujunemine on kohtuotsuse lugejale jälgitav. Kohus on põhjendanud, miks ta süüdistatava S. Lipski talle esitatud süüdistuses süüdi mõistab. Kohtukolleegiumil puudub alus neid tõendeid teisiti hinnata. Esitatud apellatsioonis korratakse samu väiteid, mis süüdistatav ja kaitsja esitasid esimese astme kohtuistungil ning millele kohus on juba oma hinnangu andnud, mistõttu ringkonnakohtu ees ei tõstatata mingeid uusi õiguslikke ega tõenduslikke argumente. Seetõttu kohtukolleegium, nõustudes Harju Maakohtu otsuse põhjenduste ja järeldustega, ei pea neid KrMS § 342 lg 3 p 1 sätestatud õigust kasutades vajalikuks korrata. 5.2 Vastuseks apellatsiooni väitele, et kohus on S. Lipski süüdi mõistnud vaid politseitöötaja T. S. mitteusaldusväärsete ütluste põhjal, märgib kohtukolleegium, et selline seisukoht ei ole kooskõlas kriminaalasja materjalidega ega apelleeritud kohtuotsusega. KrMS § 233 lg 1 kohaselt süüdistatava taotlusel ja prokuratuuri nõusolekul võib kohus kriminaalasja lahendada tunnistajaid ja eksperte välja kutsumata lühimenetluses kriminaaltoimiku materjali põhjal. Nii on kohus käesoleval juhul ka toiminud. Kohtuistungi protokolli kohaselt on kohus kriminaaltoimikus olevad tõendid avaldanud, neid kohtuotsuses kogumis hinnanud ja teinud süüdimõistva kohtuotsuse. Kohus on muuhulgas avaldanud ja kohtuotsuses ära märkinud kriminaaltoimiku 12-ndal leheküljel oleva S. Lipski sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse, mille on koostanud koos tunnistaja T. S.ga patrullis olnud patrullpolitseinik V. S.. V. S. poolt koostatud otsuse kohaselt kõrvaldati S. Lipski sõiduki juhtimiselt, kuna tal puudus juhtimisõigus. S. Lipski on otsuse kättesaamist tõendanud oma allkirjaga. Kohtukolleegiumi hinnangul on ilmselge, et kui S. Lipski ei oleks V. S. nähes sõiduautot juhtinud, siis ei oleks ta sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsust koostanud. Tunnistaja T. S. ütlustest nähtub samuti, et ta ei olnud patrullis mitte üksinda, vaid koos teise politseinikuga. T. S. ütlustest nähtub, et nad nägid ilma tuledeta liikuvat sõiduautot, kes jäi politseiautot nähes seisma. Seepeale lülitasid nad sisse vilkurid ja otsustasid sõiduautot kontrollida Pärast vilkurite sisselülitamist hakkas sõiduauto uuesti liikuma ja jäi tee äärde seisma. Seega tõendavad V. S. poolt koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus ja tunnistajana üle kuulatud politseiniku T. S. ütlused seda, et S. Lipski sõiduautoga tänaval edasi liikus, seega juhtis. Kohtukolleegium märgib siinjuures, et politseinik T. S. tunnistajana ülekuulamine oli igati seaduslik ja kooskõlas senise kohtupraktikaga. Nii on Riigikohtu kriminaalkolleegium otsuses nr 3-1-1-11905 märkinud, et olukorras, kus üks kohtuvälise menetleja ametnik teostas üksnes menetlusaluse isiku kinnipidamist, mille järel menetles väärteoasja teine kohtuvälise menetleja ametnik, ei ole välistatud esimese kohtuvälise menetleja ametniku tunnistajana ülekuulamine menetlusaluse isiku kinnipidamise asjaolude suhtes. Kohtuvälise menetleja tunnistajana ülekuulamist on pidanud Riigikohtu kriminaalkolleegium lubatavaks veel otsuse nr 3-1-1-29-05 punktis 7. 5.3 Kohtukolleegium nõustub apelleeritud kohtuotsuse väitega, et S. Lipski ütlused ei ole usaldusväärsed ega eluliselt usutavad, sest need ei ole kooskõlas kriminaalasjas kogutud tõenditega. Kohtukolleegium lisab siinjuures, et vastuolud esinevad ka S. Lipski enda ütlustes, mis kahandab nende usaldusväärsust veelgi. Nii märkis S. Lipski oma apellatsioonis, et tal olid seljas kodus

3(4)

kantavad riided ja jalanõud, sest ta ei pidanud pärast auto käivitamist kuhugi minema. Apellatsioonikohtu istungil kohtu küsimustele vastates märkis aga S. Lipski, et ta pidi minema pärast auto käivitamist kauplusesse.

6.Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 on kohtukolleegium seisukohal, et Harju Maakohtu 23. aprilli 2010. a süüdimõistev kohtuotsus S. Lipski suhtes tuleb jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata.

Meelika Aava

Ivi Kesküla

Urmas Reinola

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.