1-06-6871/48 - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

3.osaleda kriminaalhooldaja poolt pakutavates sotsiaalprogrammides. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Menetluse käik ja asjaolud Viru Maakohtu 20.02.2007. a otsusega mõisteti U.I süüdi KarS § 200 lg 2 p 7 järgi ja karistati 4 aasta pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 1 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 27.03.2006. a otsuse järgi kandmata karistuse arvelt ning liitkaristuseks mõisteti 5 aastat vangistust alates 26.01.2006. a. Harju Maakohtu 27. märtsi 2006. a otsusega kriminaalasjas nr 1-06-3028 tunnistati U.I süüdi KarS § 199 lg 2 p 4 - § 25 lg 2 järgi ja karistati 45 päeva vangistusega, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati 1/3 võrra – kandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 30 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Narva Linnakohtu 09.11.2004. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta 5 kuu vangistuse võrra. Kandmisele kuulus 1 aasta ja 6 kuud vangistust alates 26.01.2006. a. Kinnipeetava karistusaeg algas 26.01.2006 ja lõpeb 25.01.2011. Tartu Maakohtu 10.07.2009. a määrusega jäeti U.I tingimisi enne tähtaega vangistusest KarS § 76 lg 2 p 2 alusel vabastamata. Tartu Ringkonnakohus jättis 14.08.2009. a Tartu Maakohtu 10.07.2009. a määruse muutmata. U.I on varasemalt kriminaalkorras karistatud neljal korral. Tartu Vangla leiab, et U.I ennetähtaegne vabastamine on otstarbekas. Süüdimõistetu puhul uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 27% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 38%. Seksuaalkuriteo toimepanemise tõenäosus viie aasta jooksul on 63%. Kriminaalhooldaja ei nõustu U.I ennetähtaegse vabastamisega, kuna isik on varasemalt katseajal uusi kuritegusid toime pannud ja kontrollnõudeid rikkunud, mille tõttu uue kuriteo toimepanemise risk on suur, tal puudub vabanemisel ka töökoht. Kohtumenetluse poolte seisukohad U.I seletas, et esimese asjana vabaduses soovib ta minna operatsioonile koljuvigastuse tõttu, taotleda invaliidsust ja minna õppima. Ta kinnitab, et on muutunud, ei sõltu enam kõrvalistest mõjudest ja ei pane uusi kuritegusid toime. Prokurör nõustub U.I karistuse kandmiselt ennetähtaegse vabastamisega ja palub talle määrata kriminaalhooldaja poolt taotletud lisakohustused.

Kohtuniku seisukoht U.I kannab karistust esimese ja teise astme kuriteo toimepanemise eest alates 26.01.2006. Tartu Maakohtu 10.07.2009. a määrusega, mis jõustus 14.08.2009. a, jäeti U.I tingimisi enne tähtaega vangistusest KarS § 76 lg 2 p 2 alusel vabastamata. Vastavalt vangistusseaduse §-le 76 lg 3 kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmisel karistusseadustiku § 76 lõike 1 punkti 2 või lõike 2 punkti 2 alusel edastab vanglateenistus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud materjalid uuesti kohtule ühe aasta möödumisel tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määruse jõustumisest, kui kohus ei ole sätestanud oma määruses materjalide uuesti esitamiseks pikemat või lühemat tähtaega. Käesolevaks ajaks on kohtumäärus jõustumisest möödas enam kui aasta ja seega on olemas formaalne alus U.I tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Vastavalt KarS §-le 76 lg 3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. U.I on käesolevaks ajaks ära kandnud enamuse talle mõistetud pikaajalisest vangistusest. Pärast viimast ennetähtaegse vabastamise materjalide läbivaatamist on tema käitumine oluliselt paranenud - ta ei ole viimase aasta jooksul toime pannud ühtegi distsiplinaarrikkumist. See näitab, et ta on motiveeritud oma käitumist muutma ning soovib elada õiguskuulekalt. Vabaduses on tal selleks tingimused olemas, tal on elukoht ja toetavad sugulased. Samas aitab ka kriminaalhooldaja toetus pärast pikaajalist vangistuse kandmist kohaneda eluga vabaduses. U.I distsiplineerimiseks ning uute kuritegude toimepanemise riski maandamiseks tuleb talle määrata kohustused mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ning osaleda kriminaalhooldaja poolt pakutavates sotsiaalprogrammides, kuna viimase raske kuriteo on ta toime pannud alkoholijoobes, ta on tarvitanud ka narkootikume. Töötuna aega veetes on uute kuritegude toimepanemise risk suurem ning süüdimõistetul tuleb teha pingutusi, et endale tööd leida. Iseseisva majandusliku toimetulekuvõime omandamiseks tuleb U.I KarS § 75 lg 2 p 4 alusel kohustada asuma tööle hiljemalt ühe kuu pärast vabanemist. Juhul kui töö leidmine selle aja jooksul osutub võimatuks, tuleb võtta end töötuna arvele. U.I ärakandmata karistuse osa on lühem kui üks aasta. Seega tuleb vastavalt KarS §-le 76 lg 4 katseaja pikkuseks määrata üks aasta.