1-09-13912/15 - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

4.kasutades eelnevalt K.T. varastatud Hansapanga internetipanga koodikaarti, püsiparooli ja kasutajatunnust, taotles K.T. teadmata 09.01.2007. a BIG Pank AS-st kiirlaenu 2000 krooni K.T. nimele, mille järgselt kandis BIG Pank AS K.T. arveldusarvele nr XXXXXX Hansapangas 1540 krooni. Sellega Z.T pani toime KarS § 209 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. varalise kasu saamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse. Veel süüdistatakse Z.T selles, et tema isikuna, keda on viimase aasta jooksul korduvalt karistatud varguste eest, 01.10.2008 kella 14:40 ajal püüdis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta Tartus Ujula 2 asuvast kauplusest Ujula Konsum 0,5-liitrist pudelit viina Viru Valge maksumusega 96.50 krooni, pannes selle taskusse ja läbides kassa kauba eest tasumata. Kuritegu jäi lõpule viimata, kuna ta peeti turvatöötaja poolt kinni. Sellega Z.T pani toime KarS § 25 lg 1, 2 – KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt. Kokkulepe KarS § 121 ettenähtud kuriteo eest nõuab prokurör süüdistatavale karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 209 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo eest nõuab prokurör süüdistatavale karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 25 lg 1, 2- § 199 lg 2 p 9 ettenähtud kuriteo eest nõuab prokurör süüdistatavale karistuseks 2 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergemad karistused kaetuks raskemaga ja liitkaristuseks mõista Z.T-le 1 aasta vangistust. KarS § 68 alusel arvestada Z.T kahtlustatavana kinni peetud aeg 27.12.2008. a kuni 29.12.2008. a, s.o. 3 päeva karistuse tähtaja hulka ja lõplikuks karistuseks Z.T-le mõista 11 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 74 alusel jätta tingimisi vangistus osaliselt, s.o. 7 kuu ja 27 päeva osas süüdlase suhtes kohaldamata, kui süüdimõistetu ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS §-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõuded ja kohustused. KarS § 74 lg 2 alusel määrata, et koheselt kuulub ärakandmisele 4 kuud vangistust. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele karistuse osas. Menetlus kohtus

Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. Z.T tuleb tunnistada süüdi KarS § 121; § 209 lg 2 p 1 ja § 25 lg 1, 2 - § 199 lg 2 p 9 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Tsiviilhagi on esitanud OÜe Raha24 summas 3000 krooni, AS Monetti 3790 krooni, OÜ Mobile Credit Estonia (praegu OÜ MCB Finance Estonia) 3600 krooni ja Balti Investeeringute Pank AS (preagu BIGBANK AS) 1540 krooni. Kannatanu H.K. on tekitatud kuriteoga füüsilist kahju, tsiviilhagi esitatud ei ole. Süüdistatav on hagi õigeks võtnud. Tsiviilmenetluse seadustiku § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Hagi kuulub rahuldamisele VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui tegemist on kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 6525 krooni (palga alammäär on 4350 krooni), isiku kohtuarstliku ekspertiisi tasu 2875 krooni ja määratud kaitsjale makstud tasu: kohtueelses menetluses 1335.60 krooni ja kohtumenetluses 300 krooni. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu. Z.T elatub juhutöödest. Arvestades eeltoodut, käib kõigi menetluskulude hüvitamine talle ilmselgelt üle jõu, suur menetluskuluide võlgnevus võib olla takistuseks tema resotsialiseerumisel. Eeltoodud põhjustel tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulusid vähendada, jättes kaitsjatasu ja ekspertiisitasu riigi kanda. Kogu sundraha summa tasumine ühe korraga käib Z.T-le samuti üle jõu, mistõttu tuleb talle anda võimalus selle maksmiseks osade kaupa kümne kuu jooksul.