Kohtulahend

Asjaolud

Viru Vangla esitas 10.06.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Vjatšeslav Issatšenka vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Vjatšeslav Issatšenka on süüdi tunnistatud Narva Linnakohtu 27.10.2005 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §199 lg.2 p.4, 5 ja §263 p.1 järgi ning karistatud KarS §64 lg.1 kohaldamisega vangistusega 3 aastat. KarS §74 alusel jäeti mõistetud karistus täitmisele pööramata katseajaga 3 aastat koos kontrollnõuete täitmisega. Viru Maakohtu 06.01.2009 määrusega pöörati eelnimetatud linnakohtu otsus täitmisele karistuse kandmise tähtaja algusega 04.12.2008. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on vangistuse ajal määratud 3 distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav osaleb vanglas programmis Convictus. Kinnipeetava sotsiaalsed oskused on vanusele vastavad. Kinnipeetavat on karistatud vägivaldsete tegude eest. Kuna kinnipeetav võib kaotada enesevalitsuse, suurendab see uue kuriteo toimepanemise riski. Kinnipeetav on enesekindel, tema pikaajalised eesmärgid on realistlikud. Ametnike suhtes on kinnipeetav salliv, kuid ta ei väärtusta üldtunnustatud ühiskonna reegleid. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud seitsmel korral, vangistust kannab viiendat korda. Kinnipeetaval on rahalisi kohustusi summas 19 071,80 krooni. Vangistuse ajal oli kinnipeetavale pakutud majandustööd, sellest ta keeldus. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses ei nõustu kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna uue kuriteo toimepanemise risk kinnipeetava poolt on olemas. Kinnipeetav ei suutnud korralikult läbida temale eelnevalt määratud katseaega ja rikkus kriminaalhoolduse nõudeid. Kinnipeetaval puudub vabanemise korral töökoht ja tema suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalkorras karistatud isikud. Vabanemise korral asub kinnipeetav elama ema juurde. Tegemist on 3-toalise korteriga, kus elab kinnipeetava ema koos oma elukaaslase ja pojaga. Materiaalset toetust on kinnipeetaval võimalik saada oma emalt, kelle pension on 4200 krooni. Kinnipeetav on pannud viimase 10 aasta jooksul toime 7 kuritegu ja viimase 2 aasta jooksul 3 väärtegu, seega ei ole alust arvata, et ta on teinud oma karistustest ja kuritegudeni viinud asjaoludest adekvaatseid järeldusi. Samuti on ta rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. Kinnipeetaval on lai kriminaalse taustaga tutvusringkond, lisaks on tal 2 kriminaalse minevikuga venda.

Maakohtu istung Kinnipeetav Vjatšeslav Issatšenka taotles vangistusest tingimisi enne tähtaega.

maakohtu

istungil

enda

vabastamist

Prokuröri abi Pavel Grjazev maakohtu istungil kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega ei toetanud. Kaitsja vandeadvokaat Irina Žurina toetas maakohtu istungil kinnipeetava taotlust ja palus see rahuldada.

Maakohtu määruse põhjendused

Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras korduvalt karistatud. Narva Linnakohtu 27.10.2005 otsusega oli ta tunnistatud süüdi ja karistatud vangistusega 3 aastat, mis otsustati täielikult mitte pöörata täitmisele katseajaga

aastat koos kontrollnõuete täitmisega. 22.05.2008 esitas kriminaalhooldusametnik kohtusse kinnipeetava suhtes erakorralise ettekande, kuna süüdimõistetu ei ilmunud registreerimisele, ei elanud kindlaksmääratud kohas, ei esitanud dokumente kohustuste täitmise kohta, ei taotlenud luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Viru Maakohtu 30.09.2008 määrusega kuulutati kinnipeetav tagaotsitavaks ja 04.12.2008 peeti kinni. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasneb samuti katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete täitmisega. Maakohtul puudub veendumus, et kinnipeetav seekord on suuteline küllaltki pika katseaja (karistusaja lõpp 14.12.2011) läbida nõuetekohaselt, täita kõiki käitumiskontrolli nõudeid ja lisakohustusi. Vangistuses on kinnipeetavale määratud 3 distsiplinaarkaristust, millest kaks on määratud 2010 ja on seega kehtivad. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr.3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Kinnipeetav ei suuda isegi vangistuses olles ühiskonnas kehtestatud reegleid järgida. Maakohus leiab, et eeltoodu alusel ei ole kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega põhjendatud. Vastavalt kinnipeetava kirjalikule avaldusele osales maakohtu istungil kaitsja vandeadvokaat Irina Žurina, kelle taotluse kohaselt on tasu õigusabi osutamise eest 705,60 krooni. Maakohus leiab, et nimetatud summa kuulub väljamõistmisele kinnipeetavalt. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387. Anne PALMISTE Kohtunik

Ärakiri õige Nooremreferent

Kohtumäärus jõustus 07.09. 2010 Nooremreferent

Liivi Õun

Liivi Õun

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.