Tallinna Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
24. august 2010.a Tallinn
Kriminaalasja number
1-10- 3779
Kohtukoosseis
Malle Preimer, Meelika Aava ja Ivi Kesküla
Kriminaalasi
Z.Z-i süüdistus KarS § 200 lg 1 järgi lühimenetluses.
Apelleeritud kohtuotsus
Harju Maakohtu 08. juuni 2010. a otsus
Apellatsiooni esitaja
Süüdistatav Z.Z
Süüdistatav
Z.Z sündinud xxx kindla elukohata, varem kohtu poolt karistatud.
Jätta Z.Z-i apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu Harju Maakohtu 08. juuni otsusele läbi vaatamata ning tagastada.
Edasikaebamise kord
2010.a.
Määruse peale võib esitada advokaadi vahendusel määruskaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 10 päeva jooksul arvates päevast, mil kaebuse esitaja sai määrusest teada või pidi teada saama.
Z.Z tunnistati KarS § 200 lg 1 järgi süüdi selles, et ta 04.02.2010.a kasutas A. K. suhtes vägivalda ning võttis temalt ära telefoni, rahakoti, pangakaardi ja sularaha. Kohus karistas Z.Z 2-aastase vangistusega, mida KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra vähendas, kandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 1 aasta ja 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust eelmise kohtuotsusega mõistetud kandmata karistuse (1 kuu ja 28 päeva) võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 5 kuud ja 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti karistuse kandmisele asumise päev.
Maakohus arvestas karistuse mõistmisel vastutust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, kuriteo toimepanemist katseajal. Karistuse asendamise üldkasuliku tööga välistas maakohus seetõttu, et süüdistatava sõnul ei ole ta töövõimeline.
Z.Z vaidlustab kohtuotsuse talle mõistetud karistuse osas ja taotleb enda karistamist karistusega, mis ei ole seotud vabadusekaotusega. Z.Z märgib, et kahetseb toimepandut ja tunnistab osaliselt oma süüd.
Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ja apellatsiooni sisuga, leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb jätta läbi vaatamata. Süüdistatavale mõistetud karistustusse puutuvalt rõhutab kohtukolleegium esmalt, et kohtupraktikas valitseva põhimõtte kohaselt on kõrgema astme kohtu poolt maakohtus mõistetud karistuse muutmine põhjendatud üksnes juhul, kui kõrgema astme kohus muudab süüdistatava teo kvalifikatsiooni või kui ilmnevad asjaolud viitavad selgelt sellele, et madalama astme kohus pole arvesse võtnud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid või valesti tõlgendanud KarS §-s 56 täheldatud karistuse aluseid. Käesolevas süüdistusasjas selliseid mõistetud karistuse tühistamise aluseid ei esine ning ka apellatsioonis ei ole esitatud selliseid argumente, mida maakohus oleks alusetult arvestanud või arvestamata jätnud. Apelleeritud kohtuotsusest nähtub, et kohus on D. Mussatovile karistust mõistes järginud KarS §-s 56 sätestatut, arvestanud süü suurust, vastutust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist. Põhjendatult on kohus välistanud KarS § 69 sätete kohaldamise. Tähele tuleb panna, et Z.Z-ile mõisteti KarS §-s 200 lg-1 ettenähtud minimaalne karistus. Mis puutub Z.Zaotlusse mõista talle karistus, mis ei ole seotud vabadusekaotusega, siis kohtukolleegium osundab, et KarS § 200 lg 1 näeb karistusena ette üksnes vangistuse. Kuivõrd Z.Z pani aga toime kuriteo talle 19.11.2009.a kohtuotsusega määratud katseajal, siis tuleb lähtuda KarS §-s 74 lg-s 5 sätestatust – kui süüdimõistetu paneb katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, mõistetakse liitkaristus vastavalt käesoleva seadustiku § 65 lõikes 2 sätestatule. Kui uus kuritegu pandi toime ettevaatamatusest, võib kohus uuesti kohaldada karistusest tingimisi vabastamist. Vangistuse täitmisele pööramise korral võib kohus asendada selle üldkasuliku tööga §-s 69 sätestatud korras. Eelnevast tuleneb, et Z.Z-i teistkordne karistusest tingimisi vabastamine on välistatud, sest ta pani toime kuriteo tahtlikult. Ning teisalt ei saa kõne alla tulla ka Z.Z-i suhtes KarS § 69 sätete kohaldamine, kuivõrd ta on kinnitanud enda töövõimetust /tl 91/. Seega puudub apellatsioonis esitatud taotluse rahuldamiseks seaduslik alus. Eelnevat silmas pidades märgib kohtukolleegium, et ainuüksi apellatsiooni sisust lähtudes on tegemist perspektiivitu apellatsiooniga, mille arutamine kohtuistungil ei saa kaasa tuua käesolevas määruses esitatud põhjendustest erinevaid seisukohti (vt Riigikohtu määrus nr 3-11-120-09) ja seega toob apellatsioonimenetluses apellatsiooni arutamine kaasa materiaalseid lisakohustusi ka süüdistatavale endale kaitsjatasu näol.
Eeltoodud põhjendusi arvestades ei pea kohtukolleegium vajalikuks ega otstarbekaks arutada Z.Z-i poolt apellatsioonis esitatud taotlust apellatsioonikohtu istungil. Kohtukolleegium leiab et, et D. Mussatovile mõistetud karistus on seaduslik ja põhjendatud, apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ning ringkonnakohus jätab selle juhindudes KrMS § 326 lg 2 p 2 läbi vaatamata.
Malle Preimer
Meelika Aava
Ivi Kesküla
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.