1-09-17661/15 - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

Asjaolud ja kohtu seisukoht H.G tunnistati süüdi Harju Maakohtu 12.04.2010.a otsusega KarS § 121 ärgi ning karistuseks mõisteti 3 kuud vangistust, KrMS § 238 lg 2 alusel 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel loeti karistus kaetuks Harju Maakohtu 01.10.2009.a otsusega mõistetud karistuse võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti 3 aastat 4 kuud ja 4 päeva vangistust. Karistusaeg algas 01.10.2009.a ja lõppeb 05.01.2013.a. Õigus taotleda ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve all saabus 01.08.2010.a. H.G on varem kriminaalkorras karistatud 6-l korral: 1) 30.04.2002.a Tartu Maakohtu poolt KrK §139 lg 2 p 1,2,3; 140 lg 2 p 2, 195 lg 3 alusel 3 aastat vabadusekaotust tingimisi katseajaga 3 aastat; 2) 18.09.2002.a Ida-Viru Maakohtu poolt KrK § 108 lg 1 alusel 1 aasta vabadusekaotust tingimisi katseajaga 1 aasta; 3) 28.12.2004.a Tartu Maakohtu poolt KrK § 1411 lg 2 p 2 alusel 2 aastat vabadusekaotust tingimisi katseajaga 2 aastat ja 6 kuud; 4)16.08.2005.a Tartu Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 8 alusel 10 kuud vangistust; KarS § 74 lg 5, § 65 lg 1 ja 2 alusel 3 aastat ja 6 kuud vangistust; 5) 23.11.2005.a Tartu Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 alusel 4 aastat vangistust, KarS § 76 lg 5 alusel 1 aasta 11 kuud 3 päeva vangistust; 6) 01.10.2009.a Harju Maakohtu poolt KarS § 257 alusel 2 aastat vangistust; § 65 lg 2 ja § 68 alusel 3 aastat 4 kuud ja 4 päeva vangistust. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt ei ole H.G distsiplinaarkorras karistatud. Vanglas osalenud keevitaja kursustel ning töötab majandustöödel. Enne vangistust elas kooselukaaslasega Tallinnas. Vabanemisel soovib elama asuda venna juurde xxx. Murru vanglas läbinud keevitaja kutseõppe, vabanemisel plaanib tööle minna teedeehitusega tegelevasse ettevõttesse. Vanglas õppinud ega töötanud ei ole. Vangla andmeil kinnipeetava suhtes rahalisi nõudeid 1265 krooni. Vabaduses kuritarvitas alkoholi, samuti tarvitanud kanepit, kinnipeetav ise probleemi ei tunnista. Kinnipeetava vabanemisel võib oht seisneda füüsilise ja materiaalse kahju tekitamises, ohtu suurendab kriminaalne minevik. Varasemalt on rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. Eeltoodust lähtuvalt ei toeta Tartu Vangla ei toeta H.G ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldusametnik ei toeta H.G ennetähtaegset vangistusest vabastamist elektroonilise valve alla. Vabanemisel soovib elama asuda venna juurde xxx, maja on sobilik elektroonilise valvet teostamiseks. Kindel töökoht puudub. Kinnipeetav ei tunnista endal alkoholi ja narkootikumide sõltuvust. Konflikte lahendab füüsilise vägivallaga. Uue kuriteo toimepanemise ja ohtlikkuse riskifaktoriks on alkoholi ja narkootikumide kuritarvitamine, agressiivne käitumine vähene probleemilahendamise oskus ja empaatiavõime ning kriminaalse taustaga suhtlusringkond. Eeltoodu alusel leiab kriminaalhooldusametnik, et H.G vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole käesoleval otstarbekas. H.G seletas kohtuistungil, et ta on nõus elektroonilise järelevalvega, mis saab toimuma venna elukohas. Pärast elektroonilise järelevalve lõppemist saab minna tööle ja teenida elatist. Seni toetavad teda vanemad ja vennad. Töökoht on keevitajana Tartus. Elukohast kaugel ei saa elektroonilise järelevalve ajal tööl käia. Prokurör leiab, et H.G tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole võimalik, sest varasem katseaeg on ebaõnnestunud kontrollnõuete rikkumise ja uute kuritegude toimepanemise tõttu.

Kaitsja leiab, et tingimisi enne tähtaega vabastamist tuleb kaaluda. Formaalsed alused on olemas ja küllaldaselt ka materiaalseid aluseid. Tõsine probleem on tervisega. H.G põeb HIV-i ja on küsitav kas haigus võimaldab füüsilist tööd. KarS § 76 lg. 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Täitmiskohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ning prokuröri ja kaitsja arvamused, leiab, et arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut ning varasemat elukäiku ei ole võimalik kinnipeetavat vangistusest tingimuslikult enne tähtaega vabastada. H.G kannab karistust teise astme kuritegude eest. Ta on nõus alluma elektroonilisele järelevalvele ning tehnilised tingimused on selleks olemas. Ka on karistusest ära kantud seadusega ettenähtud tähtaeg ning KarS § 76 lg 1 p 1 ettenähtud formaalne alus tema karistusest tingimuslikult ennetähtaegseks vabastamiseks on olemas. KarS § 76 lg. 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel tuleb kohtul arvestada kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut ja tema varasemat elukäiku. H.G kandis 01.10.2009.a Harju Maakohtu otsuse järgi liitkaristust varguse ja omavoli eest. Karistuse kandmise ajal pani toime vägivallaga seotud isikuvastaste kuriteo, mille eest karistati Harju Maakohtu 12.04.2010.a otsusega ning mõisteti uus liitkaristus. Varem on teda karistatud mitmel korral õiguskorraga kaitstud erinevate õigushüvede vastu suunatud teise astme kuritegude eest. Ta kannab reaalset vangistust kolmandat korda. Varasemad kriminaalhooldused on ebaõnnestunud nii käitumiskontrolli ajaks seatud kontrollnõuete rikkumise kui ka katseajal uute kuritegude toimepanemise tõttu. Eeltoodud põhjustel ei ole võimalik H.G ennetähtaegne tingimisi vanglast vabastamine. Vangistusest ennetähtaegse vabastamise küsimuse arutamisega kaasnes menetluskulu 600 krooni, mis maksti KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasuna. KrMS § 180 lg 1 alusel jääb menetluskulu kinnipeetava kanda.