Kohtulahend

Viru Vangla esitas 21.05.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava R.E vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. R.E on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 15.02.2010 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §201 lg.1 järgi ja karistatud KarS §65 lg.1 kohaldamisega vangistusega 2 aastat 9 päeva alates 13.04.2009. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on vangistuse ajal määratud 9 distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav õpib Jõhvi Gümnaasiumi 8-ndas klassis, on läbinud sotsiaalprogrammi Viha juhtimine ning osalenud individuaalsetel kohtumistel psühholoogiga enesekontrolli ja toimetulekuoskuse küsimustes. Kinnipeetaval on Täitise andmetel võlgnevusi summas 68 000 krooni. Lähedastega suhtleb kinnipeetav telefoni ja kirja teel, kokkusaamisi ei ole olnud. Kinnipeetav on tuleviku suhtes liiga enesekindel, emotsionaalselt kergesti ärrituv, ebastabiilne, vähese keskendumisvõimega ja riskialdis. Kinnipeetav on korduvalt karistatud nii kriminaal- kui väärteokorras. Kinnipeetav küll tunnistab, et seadused on vajalikud ja täitmiseks kõigile, kuid võimaluse avanedes on oht korduvkuriteoks. Kinnipeetav ei ole mõistnud oma tegude tagajärgi, ei tee järeldusi, kuid koostööks kriminaalhooldusametnikuga on valmis. Kinnipeetav puhul on tõenäosus korduvkuriteoks 1 aasta jooksul 51% ja 2 aasta jooksul 68%. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses ei nõustu kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna see ei ole otstarbekas. Kinnipeetava poolt uue kuriteo toimepanemise risk on suur. Samuti on suur oht, et kinnipeetav ei suuda täita katseaja tingimusi. Kinnipidamisasutuses peab kinnipeetav taotlema uue ID-kaardi saamist. Vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama ema juurde. Tegemist on 2-toalise munitsipaalkorteriga, kus elavad kinnipeetava ema ja alaealine vend. Kinnipeetava ema ei soovinud kriminaalhooldusametnikuga kodukülastuse ajal vestelda. Varasemast vanglapäringust nähtub, et ema arvates on poeg väga mõjutatav teiste poolt, samuti kahtlustas ta narkootikumide tarvitamist. Ema ja kinnipeetava vahel olid suhted pingelised, nüüd on need paranenud. Vabanemise korral puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht. Kinnipeetava võlad on umbes 68 000 krooni. Perekonna majanduslik olukord on üsna kehv, ema on töötu, saab toimetulekutoetust. Kinnipeetaval puudub isikut tõendav dokument. Katseajal pani kinnipeetav toime 3 uut kuritegu, ka vanglas on teda karistatud. Kuna kinnipeetav ei suuda täita vanglarežiimi, siis on olemas suur oht, et ta ei suuda täita ka katseaja kontrollnõudeid. Kinnipeetava poolt uue kuriteo ja ohtlikkuse riskifaktorid on järgmised: kinnipeetaval puudub garanteeritud töökoht ning isikut tõendav dokument; riskiv elustiil ja kriminaalne suhtlusringkond väljaspool kodu; probleemid seoses alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega; probleemid seoses seaduste ja reeglite täitmisega, tema käitumine ei ole ka vanglas muutunud positiivseks; kuna kõik kuriteod on varavastased, ei oska kinnipeetav lahendada oma materiaalseid probleeme seaduse järgi.

Maakohtu istung

Kinnipeetav R.E taotles maakohtu istungil enda vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega ja kinnitas, et kehtiva isikut tõendava dokumendi vormistab ta koheselt vabaduses. Samuti seletas kinnipeetav, et emaga paranesid suhted ajal, kui ta sattus vanglasse ja vabanemisel kavatseb asuda õppima. Enne vangistust elas samuti koos emaga, varem on kriminaalhooldusel olnud, kuid pani katseajal toime uued kuriteod. Prokuröri abi Sergei Travnikov maakohtu vangistusest tingimisi enne tähtaega ei toetanud.

istungil

kinnipeetava

vabastamist

Kaitsja vandeadvokaat Nikolai Rõžov toetas maakohtu istungil kinnipeetava taotlust ja palus see rahuldada. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud korduvalt. Viru Maakohtu 27.03.2008 otsusega karistati kinnipeetavat vangistusega 2 aastat 8 kuud katseajaga 3 aastat. Uued kuriteod sooritas kinnipeetav kehtival katseajal. Vangistuses viibimise ajal on kinnipeetavat distsiplinaarkorras karistatud 9 korda, neist kolm korda 2010. Eeltoodu alusel ei ole kinnipeetav ilmselgelt õiguskuulekusele orienteeritud isik, kes on vangistuses asunud seaduskuulekale teele ja suudab täita kehtestatud reegleid. Maakohus peab siinkohal vajalikuks osundada ka Riigikohtu lahendile kohtuasjas nr.3-1-1-91-06, milles rõhutatakse, et vangistusest vabastamise oluliseks tingimuseks on kinnipeetava õiguspärane käitumine. Arvestades kinnipeetava käitumist varasemal katseajal ja seda, et ühiskonnas kehtestatud reegleid ei suuda kinnipeetav täita isegi vangistuses olles, puudub maakohtul veendumus, et vabaduses suudab kinnipeetav elada seaduskuulekalt. Vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama ema juurde. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et kuigi ema keeldus vestlusest, on ta põhimõtteliselt olnud nõus kinnipeetavat enda juurde elama võtma. Samas nähtub samast kirjalikust arvamusest, et perekonna majanduslik olukord on kehv. Kinnipeetava ema on töötu, ka kinnipeetaval puudub vabanemise korral garanteeritud töökoht. Arvestades siinkohal varasemat kinnipeetava ja tema vahelist halba läbisaamist, on olemas reaalne oht, et esimeste raskuste, k.a. materiaalsete, tekkimisel, võib kinnipeetav toime panna uusi kuritegusid. Kinnipeetavat on lisaks

varavastastele kuritegudele karistatud muuhulgas ka KarS §200 järgi toimepandud kuriteo eest. Kinnipeetava karistuse tähtaja lõpp on suhteliselt kaugel – 22.04.2011. Kuna maakohtul puudub veendumus, et kinnipeetav suudab katseaja läbida nõuetekohaselt, tuleb taotlus jätta rahuldamata. Maakohus ei pea R.E vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega käesoleval ajal põhjendatuks. Vastavalt kinnipeetava taotlusele osales maakohtu istungil kaitsja vandeadvokaat Nikolai Rõžov, kelle taotluse kohaselt on tasu õigusabi eest 652,80 krooni. Nimetatud summa kuulub väljamõistmisele kinnipeetavalt. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387. Anne PALMISTE Kohtunik

Tartu Ringkonnakohtu 17.09.2010.a kohtumäärusega

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 390 ja § 391 ringkonnakohus määras:

välja mõista R.E-lt menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Nikolai Rõžov`i poolt osutatud õigusabi eest 500 krooni, millele lisandub käibemaks 100 krooni, kokku 600 krooni riigituludesse.

määruse jõustumisest arvates.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

EDASIKAEBAMISE KORD

Ärakiri õige Nooremreferent

Liivi Õun

Määrus jõustus Tartu Ringkonnakohtu määrusega 17.09.10 Nooremreferent Liivi Õun

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.