lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-10-9001/8

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 18.08.2010

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-10-9001/8
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Kiirmenetlus lihtmenetluse sätete järgi
Kuulutamise aeg
18.08.2010
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
585
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-10-9001/4Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja08.07.2010

Lahendi tekst

Riigi Teataja

1-10-9001

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

18. august 2010. a., kirjalik menetlus

Kriminaalasja number

1-10-9001

Kohtukoosseis

Meelika Aava, Ivi Kesküla Paavo Randma

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 8. juuli 2009. a kohtuotsus F.I süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi lühimenetluses

Apellatsiooni esitaja

Süüdistatav F.I (ankeetandmed esimese astme kohtuotsuses)

RESOLUTSIOON

Jätta F.I apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Harju Maakohtu 8. juuli 2010. a otsusega lühimenetluses mõisteti F.I süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ja karistati 3 kuu vangistusega, mida KrMS § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra vähendati ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 2 kuud vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 6. juuli 2010. a.
2.F.I mõisteti süüdi selles, et ta vargusi süstemaatiliselt toime paneva isikuna, püüdis 6. juulil 2010. a Tallinnas asuvast Mustamäe P. kauplusest taas varastada 3 pakki žiletiteri. Kuritegu jäi tema tahtest olenemata lõpule viimata, sest turvatöötajad pidasid ta kauplusest väljudes kinni.
3.Maakohtu otsuse peale esitas F.I apellatsiooni, milles vaidlustab üksnes talle mõistetud karistuse, leides, et see on liialt range, palub ärakantava vangistuse lühendamist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Oma seisukohta põhistab kohtukolleegium järgmiselt.

4.Apellatsioonimenetluse eesmärk on maakohtu otsuse seaduslikkuse kontrollimine. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 19. oktoobri 2007.a kohtumääruses nr 3-1-55-07 märkinud, et kui apellatsioonis ei vaidlustata sisuliselt faktilisi asjaolusid ega tõstatata õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada, ei ole ringkonnakohtus asja arutamine suulises menetluses ilmtingimata vajalik, isegi kui süüdistatav seda taotleb (RT III 2007, 36, 288).
5.Kohtukolleegium märgib, et kriminaalasja arutamine maakohtus toimus avalikus suulises menetluses ning F.I ja tema kaitsja viibisid selle arutamise juures, samuti oli süüdistataval õigus anda kohtuistungil ütlusi. Kuriteo toimepanemise asjaolude kohta F.I ütlusi anda ei soovinud. Seega oli esimese astme kohtus tagatud F.I õigus viibida oma asja arutamise juures ja olla ära kuulatud.
6.Apellatsioonis ei vaidlustata mingeid sisulisi süüteo toimepanemise asjaolusid ega tõstatata põhimõttelisi õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada. Apelleeritud kohtuotsusest nähtub, et kohus on F.I-le karistust mõistes järginud KarS §-s 56 sätestatut, arvestanud süü suurust, karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust, raskendavate asjaolude puudumist, lähtunud nii üld- kui eripreventiivsetest kaalutlustest. Kohtukolleegium rõhutab, et kuigi karistusseadustik on loobunud süüdlase isiku arvestamisest karistuse mõistmisel iseseisva alusena, sisaldub KarS §-s 56 ka süüdlase isikuline näitaja eripreventiivse prognoosi näol – kohus arvestab karistuse kohaldamisel võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Eelnevat silmas pidades on kohus õigustatult oma otsuses märkinud, et F.I on varem kriminaalkorras korduvalt karistatud, seda peamiselt reaalse vangistusega. Varasemad karistused ei ole süüdistatavat mõjutanud uute kuritegude, so varguste toimepanemisest loobuma. Kohtukolleegium peab siinjuures vajalikuks rõhutada, et kuritegude toimepanemist on J. Kugekiek jätkanud kohe pärast vanglast vabanemist. Lisaks sellele on teda korduvalt karistatud väärteomenetluse korras rahatrahvidega, kuid ta on jätnud need tasumata. F.I on isik, kes tarvitab ilma arsti ettekirjutuseta narkootilisi aineid, seega narkomaan.
7.Asjaolusid, mis tingiksid mõistetud karistuse muutmist, pole apellatsioonis esitatud ja neid ei tuvastanud ka ringkonnakohus. Siinjuures osundab kohtukolleegium sellelegi asjaolule, et F.I-le mõistetud karistuse tähtaeg lõpeb 6. septembril 2010. a, seega enne kui ringkonnakohtus oleks võimalik kriminaalasja arutada.
8.Seega on F.I apellatsioon ilmselt põhjendamatu ning ringkonnakohus jätab selle juhindudes KrMS § 326 lg 2 p 2 läbi vaatamata.

Meelika Aava

Ivi Kesküla

Paavo Randma

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.