Kohtulahend

krooni

jätta

Rahuldada vandeadvokaat Oleg GORŠKALJOVI taotlus ja määrata tema poolt Z.V-le osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 652 (kuussada viiskümmend kaks) krooni 80 senti (s.h. esinemine kohtuistungil 500 krooni, sõidukulu 44 krooni, käibemaks 108,80 krooni). Välja mõista Z.V-lt Kriminaalmenetluse seadustiku §179 lg.1 p.2 alusel sundraha seoses teise astme kuriteos süüdimõistmisega 1,5 kuupalga ulatuses, s.o. summas

(kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.4 alusel kaitsjale (vandeadvokaat Oleg GORŠKALJOV) kohtulikus menetluses osalemise eest 652 (kuussada viiskümmend kaks) krooni 80 senti ning Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.5 alusel kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise eest 7 (seitse) krooni riigituludesse.

Sundraha ja menetluskulud tuleb Z.V tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr.10220034800017 SEB või nr.221023778606 Swedbank, märkides maksekorraldusele viitenumbri 2800049900 ning selgitusse nime, kriminaalasja numbri ja makse liigi. Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata apellatsiooni korras Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse maakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik maakohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooniõiguse kasutamise teate esitamise korral Maakohtu kantseleis võimalik tutvuda alates 14.09.2010.

on

kohtuotsusega

Viru

Süüdistus Z.V on kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et ta varastas 09.01.2009 kell 06.00 aknaklaasi lõhkumise teel Ida-Virumaal XXX asuvast kauplusest XXX 2 habemeajamisvahtu (maksumusega 40 krooni tükk), 4 puhastusvahendit (maksumusega 25 krooni tükk), 17 juuksevahtu (maksumusega 20 krooni tükk), 1 paari saapaid (maksumusega 500 krooni), 26 pakku kompvekke (maksumusega 10 krooni pakk), 4 mütsi (kogumaksumusega 50 krooni) ja mänguasju (kogumaksumusega 10 krooni). Vargusega tekitas Z.V FIE E D kahju summas 1340 krooni, akna lõhkumisega summas 2513,42 krooni ning kokku varalise kahju summas 3853,42 krooni. Sellega pani Z.V toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ja see on toime pandud sissetungimisega, s.o. KarS §199 lg.2 p.4, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtulik uurimine maakohtus Süüdistatav Z.V tunnistas kohtuistungil ennast kohtuistungil temale esitatud süüdistuses täielikult süüdi ja kahetses. Süüdistatav kinnitas kohtueelses uurimises antud ütlusi. Kannatanu E D seletas maakohtu istungil, et tema esitab tsiviilhagi summas 2963,42 krooni, millest plastikakna maksumus on 2513,42 krooni ja ülejäänud 450 krooni moodustab tema tööpäeva maksumus, rendisumma ruumide eest ja raisatud elektrienergia, kuna varguse päeval ei olnud kauplus avatud. Süüdistatava Z.V süü temale esitatud süüdistuses on lisaks süüdistatava enda poolt süü täielikule tunnistamisele tõendatud veel alljärgnevate kohtueelses menetluses kogutud ja kohtulikul uurimisel avaldatud tõenditega: - kannatanu E D ütlustega (t.l.1-4), millest nähtub, et 08.01.2009 töö lõpetamisel sulges ta kaupluse ja hommikul teatati talle, et kaupluse aknaklaas

-

-

-

-

-

on katki. Esialgselt hindas kannatanu varguse tekitatud kahjuks 500 krooni ilma aknaklaasi maksumuseta kannatanu E D allkirjaga (t.l.5) selle kohta, et osa varastatust on talle politseijaoskonnas tagastatud sündmuskoha vaatlusprotokolliga koos skeemiga (t.l.7-10), millest nähtub, et kauplus asub viiekordse maja esimesel korrusel, kauplusel on 2 tuba, mõlemal toal suur plastikaken. Vaatluse momendil oli esimese toa plastikaken katki, akna ees laual ja põrandal olid klaasikillud, 1,5 m kaugusel aknast oli kivi. Kaupluse uks oli terve ja lukk töökorras. Mõlemas toas olid piki seinu riiulid riietega, põrandal kastid kaubaga. Katkise akna ees laual oli 2 kasti kaubaga kahtlustatava ütlustega (t.l.11-15) selle kohta, et kahtlustus on talle arusaadav, ta võttis maast kivi ja viskas lähimasse aknasse. See oli kaupluse aken, mille all seisis kastides kaup. Kahtlustatav kinnitas, et võttis kaks kasti ja veel ühe kasti pani kaasasolnud kotti. Ühes kastis olid kommipakid, teises kastis saapad ja mänguasjad. Kotti ringi tõstis tas parfümeeria. Pärast seda pidasid politseinikud ta koos varastatuga kinni OÜ N K 09.01.2009 arvega nr.901-4 (t.l.18), millest nähtub, et klaaspaketi, mõõtmise, paigalduse ja transporditeenuse arve on kokku summas 2513,42 krooni ja AS F J 26.01.2009 arve-saatelehega nr.28 (t.l.44) samale summale tunnistaja S S ütlustega (t.l.37-40) selle kohta, et oli 09.01.2009 hommikul kell 06.00 tööl, kui saabus teade sissetungimise kohta kauplusesse katkise akna teel. Kui tunnistaja jõudis kohale, anti talle üle noormees, kelle kaastöötajad olid kinni pidanud kauplusest eemaldumisel. Noormehel olid kaasas asjad, mis anti üle kaupluse omanikule. Tunnistaja tegi kindlaks noormehe isiku, selleks osutus Z.V , kes käitus ebaadekvaatselt, oli kas alkoholi- või narkojoobes kannatanu E D tsiviilhagi avaldusega (t.l.45), millest nähtub, et tas esitas tsiviilhagi summas 4303,42 krooni, millest 1340 krooni moodustab varastatud kaup, 2513,42 krooni lõhutud aken ja 450 krooni tööpäeva kaotus (rendisumma 70 krooni, sotsiaalmaks 50 krooni, töötasu 230 krooni, tasu elektrikütte eest 100 krooni kannatanu E D avaldusega Viru Ringkonnaprokuratuurile (t.l.54), milles ta toetab lõplikult tsiviilhagi summas 2963,42 krooni, mis koosneb plastikakna maksumusest 2513,42 krooni ja ühe tööpäeva kaotusest 450 krooni.

Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus, tutvunud käesoleva kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud kohtuistungile ilmunud menetlusosalised, leidis, et kohtueelses menetluses kogutud ja kohtulikul uurimisel avaldatud tõendid kogumis kinnitavad seda, et süüdistatav Z.V pani toime talle inkrimineeritava kuriteo karS §199 lg.2 p.4, 8 järgi. Karistusseadustiku §199 lg.2 p.4, 8 näeb ette vastutuse võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, röövimise või omastamise ning kui see on toime pandud sissetungimisega.

Süüteokoosseis KarS §199 lg.2 järgi on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega ning teab või vähemalt möönab, et tegemist on vallasasjaga, mis on temale võõras ja kellegi teise valduses. Maakohus leiab, et süüdistatav Z.V poolt toimepandud kuriteod on kohtueelses menetluses õigesti kvalifitseeritud KarS §199 lg.2 p.4, 8 järgi. Süüdistatav Z.V käitumises esinevad talle inkrimineeritava süüteoskoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, tegude õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Süüdistatav Z.V on 12.12.2000 karistatud Ida-Viru Maakohtu poolt KrK §139 lg.2 p.1, 3 järgi; 11.09.2001 Ida-Viru Maakohtu poolt KrK §139 lg.2 p.1, 2, 3 järgi; 11.05.2005 Ida-Viru Maakohtu poolt KarS §199 lg.2 p.4, 7, 8 järgi ja 08.02.2007 Viru Maakohtu poolt KarS §25 lg.1, 2 §199 lg.2 p.4 järgi. Vastavalt KarS §2 lg.2 karistatakse isikut teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Vastavalt KarS §56 lg.1 on karistamise alu isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatava Z.V puhul arvestab maakohus kergendava asjaoluna tema poolt süü täielikku tunnistamist ja puhtsüdamlikku kahetsust, raskendavaid asjaolusid maakohus ei tuvastanud. Lisaks toimepandud süütegude raskusastmele ja laadile arvestab süüdistatava isikut iseloomustavaid andmeid.

maakohus ka

Süüdistatav Z.V on varem kriminaalkorras karistatud kuuel ja väärtegude toimepanemise eest kahekümne kaheksal korral. Uue, käesolevas kriminaalasjas menetluse alla oleva kuriteo pani ta toime kehtival katseajal. Maakohus leiab, et seega ei ole süüdistatav Z.V teinud vajalikke järeldusi oma eelnevatest karistustest ja ei ole asunud õiguskuulekale teele. KarS §199 lg.2 vangistuse.

näeb

karistusena

ette

rahalise

karistuse

või

kuni

viieaastase

Arvestades kõike ülaltoodust, samuti seda, et uue kuriteo pani süüdistatav toime kehtival katseajal, ühe aasta möödumisel peale eelmist kohtuotsust, nõustub maakohus prokuröri seisukohaga, et Z.V tuleb tema poolt toimepandud kuritegude eest karistada vangistusega. Rahalise karistuse mõistmine ei ole otstarbekas, kuna süüdistataval puudub igasugune legaalne sissetulek. Vangistusest tingimisi vabastamine ei ole antud kriminaalasjas võimalik ja põhjendatud. Samuti ei ole põhjendatud vangistuse asendamine üldkasuliku tööga. Maakohus leiab, et käesoleva kuriteo eest on põhjendatud vangistuse mõistmine minimaalses määras. Maakohus peab põhjendatuks mõista süüdistatavale KarS §199 lg.2 p.4, 8 järgi karistuseks 1 kuu 15 päeva vangistust.

KrMS §238 lg.2 alusel vähendab kohus süüdimõistvat kohtuotsust lühimenetluses tehes pärast kõigi kuriteo asjaolude kaalumist süüdistatavale mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra. Eeltoodu alusel kuulub süüdistatav Z.V-le mõistetud karistus – 1 kuu 15 päeva vangistust – vähendamisele ühe kolmandiku võrra ning süüdistatav Z.V lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 kuu vangistust.

seega

jääb

KarS §65 lg.1 ja §64 lg.1 alusel kuulub käesoleva otsusega mõistetud karistus suurendamisele Viru Maakohtu 08.01.2008 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse 3 kuud vangistust võrra. Maakohus ei pea põhjendatuks käesolevas asjas mõista liitkaristus, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeimaga, vaid mõistab liitkaristuse mõistetud üksikkaristusest raskeima suurendamise teel. Süüdistatav Z.V liitkaristuseks jääb 4 kuud vangistust alates tema kinnipidamisest 09.06.2010. Käesolevas kriminaalasjas on kannatanu E D tekitatud kahju summas 2963,42 krooni. Vastavalt Võlaõigusseaduse §127 lg.1 on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud, vastavalt sama paragrahvi lg.4 peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Vastavalt Võlaõigusseaduse §128 lg.2 on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu ja vastavalt sama paragrahvi lg.3 hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi, kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvituse saamiseks, muuhulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamiseks seotud nõuete esitamiseks. Vastavalt Võlaõigusseaduse §1043 peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Vastavalt Võlaõigusseaduse §1045 lg.1 p.5 on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi rikkumisega. Käesolevas kriminaalasjas on süüdistatav Z.V tekitanud tema omandi rikkumisega.

kannatanule kahju

Süüdistatav Z.V maakohtu istungil tsiviilhagi osas oma arvamust avaldada ei soovinud. Kaitsja palus välja mõista tsiviilhagi summas 2513,42 krooni, s.o. akna maksumus.

Maakohus leiab, et kannatanu E D tsiviilhagi kuulub rahuldamisele summas 2513,42 krooni, s.o. vastavalt esitatud arvetele lõhutud plastikakna paketi maksumus. Tõendid selle kohta, et tsiviilhagi ülejäänud summas, s.o. 450 krooni, on põhjendatud ja tõendatud, kriminaalasja materjalides puuduvad. Maakohus jätab E D tsiviilhagi summas 450 krooni Kriminaalmenetluse seadustiku §310 lg.1, 3 alusel läbi vaatamata. Vastavalt KrMS §313 lg.1 p.12 esitatakse süüdimõistvas kohtuotsuses muuhulgas kriminaalmenetluse kulude kohta tehtud otsus. Vastavalt KarS §4 lg.3 on sama seadustiku §199 lg.2 näol tegemist teise astme süüteoga. Vastavalt KrMS §179 lg.1 p.2 on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Eeltoodu alusel kuulub summas 6525 krooni.

süüdistatavalt

väljamõistmisele

riigituludesse

sundraha

Vastavalt KrMS §175 lg.1 p.4 kuuluvad menetluskulude hulka ka määratud kaitsjale makstud tasu. Eeltoodu alusel kuulub süüdistatavalt riigituludesse väljamõistmisele kohtulikus menetluses makstud tasu summas 652,80 krooni.

kaitsjale

Vastavalt KrMS §175 lg.1 p.5 kuuluvad menetluskulude kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud.

kaitsjale

hulka

ka

Eeltoodu alusel kuulub süüdistatavalt riigituludesse väljamõistmisele 7 krooni.

Anne PALMISTE Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.