Kriminaalasi nr 1-10-10529
Eesti Vabariigi nimel Kohus
Tartu Maakohus
Kohtuotsuse tegemise aeg
16.august 2010.a Tartu
ja koht
Tartu kohtumaja
Kriminaalasja number
1-10-10529 kohtueelses menetluses 10260104021
Kohtunik
Heli Sillaots
Kohtuistungi sekretär
Kaija Sõster
Tõlk
Regina Laiapea
Kriminaalasi
K.G süüdistuses KarS § 424 järgi kiirmenetluses, kokkuleppemenetluses
Prokurör
Evelin Merilaine
Süüdistatav
K.G elukoht XXXXX XX, isikukood XXX tõkendita, kriminaalkorras karistatud 4 korral
Kaitsja määratud korras
Eve Laine
KrMS § 256-4 lg 4, § 256-5 lg 1 p 2, § 256-5 lg 2, § 248 lg 1 p 5, § 249, § 239 lg 4, § 306, § 311, § 313 alusel kohus otsustas: Süüdi tunnistada K.G KarS § 424 järgi ja karistuseks mõista 3 (kolm) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses 14.-16.08.2010.a viibitud 3 päeva karistusaja hulka, karistusest jääb kanda 2 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada 2 kuud 27 päeva vangistust K.G-le 22.06.2010.a Tartu Maakohtu kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistuse ärakandmata osa, s.o 6 kuu vangistuse võrra ja liitkaristuseks K.G-le mõista 8 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendada K.G-le karistuseks mõistetud 8 kuud 27 päeva vangistust 534 tunni üldkasuliku tööga.
KarS § 69 lg 3 alusel tuleb 534 tundi üldkasulikku tööd ära teha 2 (kahe) aasta jooksul. KarS § 69 lg 4 alusel on K.G üldkasuliku töö tegemisel kohustatud järgima KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid: • elama kohtu määratud alalises elukohas • ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15-ks päevaks, • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohtuotsuse koopia saata täitmiseks süüdistatava elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale. KrMS § 180 lg 1 ning KrMS § 256-5 lg 2 alusel välja mõista K.G-lt riigituludesse menetluskuluna 3262 krooni 50 senti sundraha ja 900.- krooni määratud kaitsjale makstud tasu. Menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja): - pangakontole nr 10220034800017 AS SEB Pank, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „K.G, 1-10-10529, menetluskulud“, või - pangakontole nr 221023778606 Swedbank AS, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „K.G, 1-10-10529, menetluskulud“ . Kui menetluskulusid ei ole tasutud kohtuotsuse jõustumisest alates 1 kuu jooksul, täidetakse kohtuotsust täitemenetluse seadustikus sätestatud korras (KrMS § 423, KrMS § 417) ja sellisel juhul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega kaasnevad kulud. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Ann Saar kasuks 300.- krooni advokaat Eve Laine süüdistatav K.G kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest.
KrMS § 318 lg 3 p 2 alusel ei saa prokuratuur apellatsiooni esitada kiirmenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale. KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel on kohtuotsuse peale õigus esitada apellatsioon ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15.peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. KrMS § 319 lg 1 alusel tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. KrMS § 319 lg 2 alusel esitatakse apellatsioon otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.
Kokkuleppes kajastatud süüdistus K.G süüdistatakse selles, et tema 14.08.2010 kella 11.30 paiku Tartumaal Peipsiääre vallas Kasepää külas juhtis mootorsõidukit Volkswagen Golf registreerimismärgiga XXX XXX, olles alkoholijoobes. Seega pani K.G toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Kokkuleppes kajastatud karistus KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus K.G-le karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka K.G eelvangistuses viibitud aeg 14-16.08.2010, s.o 3 (kolm) päeva ja lõplikuks karistuseks mõista 2 (kaks) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust K.G-le 22.06.2010 Tartu Maakohtu kohtuotsusega nr 1-10-2290 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 6 (kuus) kuud vangistust võrra ning mõista K.G-le lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 8 (kaheksa) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. KarS § 69 ja § 74 lg 5 alusel asendada K.G-le mõistetud 8 kuu ja 27 päeva pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 534 (viissada kolmkümmend neli) tundi (480+54 tundi) üldkasulikku tööd, mis tuleb ära teha 2 (kahe) aasta jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule: elab kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. K.G-le on selgitatud, et üldkasuliku töö kestus ei tohi ületada kaheksat tundi päevas. Kui süüdimõistetu teeb üldkasulikku tööd muust tööst ja õpingutest vabal ajal, ei tohi selle kestus ületada nelja tundi päevas. Üldkasuliku töö eest tasu ei maksta. Kohtu seisukoht Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel jäi süüdistatav kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kriminaalasjas tsiviilhagi ei ole. KrMS § 180 lõikes 1 sätestatu kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Käesolev kohtuotsus on K.G suhtes süüdimõistev. K.G tuleb kanda menetluskuluna:
-
900.- krooni määratud kaitsjale makstud tasu (lk 17,34-35: 600.- krooni kohtueelses menetluses + 300.- krooni kohtumenetluses; KrMS § 175 lg 1 p 4); - süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 6525.- krooni (KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2), mida kohus peab põhjendatuks KrMS § 256-5 lg 2 alusel vähendada poole võrra. Heli Sillaots kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.