Kohtulahend

Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et Vadim Vassiljev tuleb jätta elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Vadim Vassiljevi isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on kaheksa korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab viiendat korda. Enamus süüdimõistetu poolt toime pandud kuriteod on varavastased II astme kuriteod. Käesoleval ajal kannab karistust I astme narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku omandamise ning valdamise eest. Harju Maakohtu 04.03.2009 kohtuotsuset (lk 16-17) on näha, et kuritegu piirdus ühe päevaga, 09.09.2008 ja, et kinnipidamisel võeti temalt ära 926 MDMA tabletti kaaluga 268,63 g ja 261,13 g 31% amfetamiini.

2(3)

Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 7-11 ) on näha, et Vadim Vassiljevit on 10 korral väärteokorras karistatud, nendest 2 korral Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse rikkumise eest ja 6 korral Liiklusseaduse rikkumise eest. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused Vadim Vassiljevi puhul ei ole täitnud eesmärki hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Vangla koostatud iseloomustusest on näha, et kinnipeetavat on 1 korral distsiplinaarkorras karistatud. 08.01.2010 karistati Vadim Vassiljevit 10-päevase kartseriga vanglaametniku solvamise eest. Karistus on kehtiv. Rikkumine näitab, et vangistuse ajal ei ole Vadim Vassiljev oma käitumist ega mõtteviisi muutunud ning säilib oht, et ka vabanedes ei võtta süüdimõistetu oma käitumist kontrolli alla. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Positiivseks tuleb lugeda, et isik vangistuse ajal on osalenud sotsiaalprogrammis Eluviisitreening. Alates 05.02.2010 osaleb riigi keele algtaseme kursustel. Süüdimõistetul on isikusttõendav dokument ID kaart kehtivusega kuni 21.02.2011. Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et peale võimaliku vabanemist asub süüdimõistetu elama vanemate juurde aadressile xxx Kriminaaldooldusametniku teatel elukoht on kontrollitud, J V ja M V on elektroonilise seadme paigaldamisega nõus ja andsid selle kohta oma allkirjad (kohtu toimik lk 12,13). Kohtule esitatud elukoha sobivuse kontrolllehest (lk 14) on näha, et elukoht vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Vadim Vassiljevi isalt, V V nõusolekt saada ei õnnestunud, kuna isik viibis kriminaalhoolsuse ettevalmistamise perioodil laevaga Aafrika lähistel. Vabanemisel puudub Vadim Vassiljevil kindel töökoht. Kinnipeetava perekond on valmis Vadim Vassiljevit toetama. Arvestades Vadim Vassiljevi poolt toimepandud kuritegude ohtlikkust ja asjaolusid, korduvaid karistusi (korduvad varavastased kuriteod ja viimane I astme narkokuritegu) ja vangistuses viibides, on kohus seisukohal, et Vadim Vassiljevi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla ei ole õigustatud. Isiku käitumine vanglas näitab, et süüdimõistetu ei ole veel võimeline hoidma enda käitumist kontrolli alla ja hoiduma uute rikkumiste toimepanemisest. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Ka varem oli süüdimõistetul perekonna toetus, samuti kindel elu, kuid see ei takistanud uut narkokuritegu toime panna. Vadim Vassiljevi poolt toime pandud kuriteod on kõik majandusliku kasu saamise eesmärgil ja vabanedes puudub tal töökoht ja iseseisev sissetulek seega on suur oht uute varavastaste kuritegude toimepanemiseks. Karistusaja lõpuni on veel üle pooleteise aasta, mis on piisavalt pikk aeg. Alkoholi ja narkootiliste ainete tarvitamine omakorda suurendavad uue kuriteo toimepanemise ohtu. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu Vadim Vassiljevi temale Harju Maakohtu 04.03.2009 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. Kohtunik Inna Kirsipuu 3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.