1-08-1843/19 - Viru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja - lahend.ee

7.Vabastada J.J käesoleva kohtumääruse jõustumisel. Menetluskulud kaitsjatasu summas 650.40 krooni jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 07.06.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava J.J-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. J.J tunnistati viimati süüdi 07.02.2008 Tartu Maakohtu poolt KarS § 200 lg 2 p 7 järgi ning karistuseks mõisteti 3 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 03.04.2007 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa üheksa kuud 28 päeva vangistuse võrra ning loeti mõistetavaks liitkaristuseks 3 aastat 9 kuud 28 päeva vangistust. Karistusaja algus 19.11.2007 ja lõpp 16.09.2011. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 07.06.2010. Kinnipidamisasutusest J.J-i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Alates 29.12.2009 paikneb kinnipeetav Viru Vangla täiskasvanute sõltuvusrehabilitatsiooni osakonnas. Kinnipeetav on Viru Vangla läbinud sotsiaalprogrammid: Eluviisitreening, 12 sammu, sotsiaalsed oskused ja agressiooni asendamise treening ja lisaks osalenud sõltlastele mõeldud tugigrupi Convictus tegevuses, läbinud Narva Kutseõppekeskuse arvutikursuse (30 tundi), lõpetanud Autokooli Mewo B kategooria mootorsõidukijuhi kursuse ja alates 08.10.2008 õpib Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses tisleri eriala. Kinnipeetav asub peale vabanemist elama xxx, xxx. Tegemist on 2-toalise sotsiaalkorteriga, mis on eraldatud pereemale, J A. Nimetatud korteris elab kinnipeetava isa. J.J on rahalisi kohustusi 69532,26 krooni ulatuses. Kuriteod on toime pandud alkoholijoobes. Tunnistab, et oli alkoholist mingil määral sõltuvuses ning olles alkoholijoobes võib käitumine olla ettearvamatu. Uue kuriteo pani toime katseajal. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kahel korral. Reaalset vanglakaristust kannab esmakordselt. Kinnipeetavat on eelnevalt karistatud varguste eest. Käesolev karistus on mõistetud röövi eest, mis pandi toime grupiviisiliselt. Viru Vangla ei toeta J.J-i ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetava puhul saab negatiivse asjaoluna tuua lähivõrgustiku kriminaalse tausta ja asjaolu, et ta asub elama koos isaga, kes on samuti kriminaalkorras karistatud. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt kriminaalhooldusametnik nõustub süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku vabastada J.J ennetähtaegselt. Ka kontaktisik rääkis ametnikule, et tema pigem toetaks J.J-i ennetähtaegset vabastamist. Ametnik leiab, et J.J-ile võiks anda võimaluse jätkata oma elu vabaduses. Kriminaalhoolduse käigus saaks ametnik veenduda, et J.J-i mõtlemismustrites ja käitumisviisis on toimunud muutus ning vajadusel planeerida sekkumisi ning suunata teda seaduskuuleka elu poole. J.J taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Elukoht on olemas. Samuti rõhutas süüdimõistetu, et ta esitas kohtule korteri pikendatud üürilepingu koopia. 2(4)

Samuti tal on näidata videoistungil kohtule lõputunnistuse, et ta lõpetas kutseharidusekeskuse õppekava tisleri erialal. Kaitsja toetab oma kaitsealust. Süüdimõistetu viibib vangistuses esimest korda alates 19.11.2007. tema käitumine näitab, et vangla isutas isikule positiivse mõju. Sisuliselt karistamise eesmöärgid on täidetud. Prokurör toetab isiku enne tähtaega vabastamist. Tegemist on noore inimesega, kes on esimest korda vangistuses. Selliste isikute puhul on lootust arvata, et kuritegelik käitumine ei ole veel nende elusse juurdunud ja kriminaalhooldus võib osutuda edukaks. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud prokuröri, süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamused, leiab, et J.J tuleb tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse J.J-i isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on kaks korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab esimest korda. Isikut on varem karistatud Tartu Maakohtu 03.04.2007 kohtuotsusega varavastaste kuritegude (vargus, asja omavoliline kasutamine ) eest vangistusega 3 aastat 22 päeva katseajaga 2 aastat 6 kuud. Nimetatud kohtuotsuse koopiast (isiklik toimik lk 26-65) on näha, et J.J on toime pannud rida kuritegusid, nendest 9 episoodi on vargused ja 3 episoodi asja omavoliline kasutamine isikute grupi poolt. Ärakandmisele lõplikult oli mõistetud 9 kuud 28 päeva vangistust, kuid süüdimõistetut ei olnud kohtusaalist vahi alla võetud, ja kohtuotsuse jõustus alles detsembris 2007. 7 kuud 3 päeva peale Tartu Maakohtu 03.04.2007 kohtuotsuse tegemist pani toime uue varavastase kuriteo röövimise. Tartu Maakohtu 07.02.2008 kohtuotsuse koopiast (lk 2022) on näha, et kannatanu suhtes kasutati vägivalda (grupis tungiti kannatanule selja tagant kallale, tiriti vägivalda kasutades bussiootepaviljoni taha ning tõugati pikali maha, rebiti kannatanu käest käekott). Kuriteoga tekitati kannatanule kahju 4100 krooni. See näitab, et süüdimõistetu kuriteod on muutunud raskemaks. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 6-7) on näha, et J.J on 4 korral väärteokorras karistatud, nendest 3 korral Alkoholiseaduse rikkumise eest. Eeltoodust nähtub, süüdimõistetu varasem käitumine on olnud õigusevastase kallakuga. Süüdimõistetu käitumine vanglas on olnud suurepärane. Distsiplinaarkaristusi tema suhtes kohaldatud ei ole. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Positiivseks tuleb lugeda, et kinnipeetav on Viru Vangla läbinud sotsiaalprogrammid: Eluviisitreening, 12 sammu, sotsiaalsed oskused ja agressiooni asendamise treening ja lisaks osalenud sõltlastele mõeldud tugigrupi Convictus tegevuses, on läbinud Narva Kutseõppekeskuse arvutikursuse (30 tundi), lõpetanud Autokooli Mewo B kategooria mootorsõidukijuhi kursuse ja alates 08.10.2008 õppis Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses tisleri eriala ja sai selles lõputunnistuse. Samuti tuleb positiivseks lugeda, et alates 29.12.2009 paikneb kinnipeetav Viru Vangla täiskasvanute sõltuvusrehabilitatsiooni osakonnas. Isiku enne vangistusse sattumist ja vangistuses käitumise võrdlemine näitab, et vangistuses viibimine avaldas J.J-ile piisava parandusliku mõju. 3(4)

Isikul on kehtiv isikuttõendav dokument ID kaart kehtib kuni 30.08.2012. Vabanedes on J.J kindel elukoht 2-toalises sotsiaalkorteris aadressil XXX. Korter on eraldatud pereemale, J A. Käesoleval ajal elab korteris kinnipeetava isa, V A, keda on kriminaalkorras karistatud. Samuti kinnipeetava noorem vend kriminaalkorras karistatud. Sellest tulenevalt on olemas ka uue kuriteo toimepanemise riskid. Vabanedes ei ole J.J kindlat töökohta ega sissetulekuallikat. Samuti puudub tal pikaajaline töökogemus. Samas süüdimõistetu on vangistuse ajal pingutusi teinud ja omandanud eriala, samuti juhtimisõigust, mis kindlasti soodustab töökoha leidmist. Alkoholi tarvitamine võib suurendada uue kuriteo toimepanemise ohtu. Kohus leiab, et süüdimõistetu on enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ning paranemise teele asunud. Uue kuriteo toimepanemise risk siiski säilib. Kuid kohus on seisukohal, et esimest korda vangistusega karistatud isiku puhul on neid riske võimalik maandada kriminaalhoolduse abuil ning täiendavate kohustuste määramisel.. J.J viibib vangistuses alates 19.11.2007, mis on piisavalt piik aeg isiku jaoks, kes on esimest korda vanglas. Kohus leiab, et isiku käitumisest vanglast on võimalik järeldada, et karistuse mõju on toimunud ja karistuse eesmärk ( et isik hoiduks edaspidi uute süütegude toimepanemisest) on sisuliselt täidetud. Kohus arvestab, et tingimisi ennetähtaegne vabastamine annab süüdimõistetule võimaluse tõestada tema asumist paranemise teele ning seda, et süüdimõistetu on edaspidi võimeline järgima seaduskuulekat eluviisi. Pärast vabanemist on süüdimõistetul kindel elukoht ning lähedaste toetus. Kõik see aitab kohtu hinnangul kaasa tema edaspidisele õiguskuulekale käitumisele. Katseajal on võimalik hinnata süüdimõistetu püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kohus leiab, et antud juhul, isiku suurepärane käitumine vanglas, elukoha omamine ja see, et ta on vanglas esimest korda ja viibib vangistuses alates 19.11.2007 ehl piisavalt olulist aega, kaaluvad üle isiku varasemat kuritegeliku käitumist. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, vabastab kohus süüdimõistetu J.J temale Tartu Maakohtu 07.02.2008 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega. Süüdimõistetule tuleb määrata täiendavad kohustused, mis aitaksid uute kuritegude toimepanemise riskide maandamiseks – mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, asuda tööle või võtta enaast arvele töötukassas. Kohtunik Inna Kirsipuu