Kohtulahend

1.Mitte tarvitada alkoholi ja narkootilisi aineid.

võtta

Määrata N.B kriminaalhoolduse teostamiseks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja järelevalve alla. Määrus N.B suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonnale. KarS § 78 lg.2 alusel hakata N.B katseaega arvestama alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Vabastada süüdimõistetu N.B karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik. N.B mõisteti süüdi Tartu Maakohtu 05.08.2008a. otsusega nr 1-08-8520 KarS § 263 p 1,4,

§ 200 lg 2 p 7, § 22 lg 3 järgi, kohaldades KarS § 61 lg 1 ja KarS § 64 lg 1,3, mõistetud liitkaristuseks 1 aasta 9 kuud vangistust. Karistust suurendati Viru Maakohtu 05.01.2007a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 4 kuud vangistust võrra, lõplik karistus 2 aastat 1 kuu vangistust. Tartu Maakohtu 13.oktoobri 2008.a. otsusega mõisteti N.B süüdi KarS § 266 lg.2 p.3 järgi ja karistuseks mõisteti 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg.1 alusel liideti 05.08.2008.a. otsusega mõistetud karistus ja liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõisteti 2 aastat 1 kuu vangistust. Sellest arvati maha karistuse ärakantud osa 1 kuu 15 päeva vangistust. Kandmata karistuseks mõisteti N.B-le 1 aasta 11 kuud 15 päeva vangistust. Vangistuse algus 13.10.2008.a, karistuse lõpp 27.09.2010a.

Tartu Vangla on esitanud kohtule N.B kohta koostatud materjalid tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimalus alates 04.07.2010.a., s.o. 6 kuud pärast eelmise, elektroonilise järelevalve alla vabastamisest keeldumise määruse jõustumist. Tartu Maakohtu 10.12.2009.a määrusega on jäetud N.B tingimisi enne tähtaega vabastamata, määrus jõustus Tartu Ringkonnakohtu määrusega 04.01.2010. Tartu Vangla iseloomustuses toetab N.B vabastamist tingimisi enne tähtaega. Kinnipeetav on vangistuse kestel läbinud sotsiaalprogrammi „Vihajuhtimine“, on toimunud vestlused psühholoogidega lähisuhete teemadel. Talle on kohandatud soodustusena liikumine järelevalveta väljaspool vangla territooriumi seoses töötamisega. Kinnipeetav on väitnud, et ta tuli vabaduses majanduslikult toime, kuna töötas ja elas säästlikult. Sissenõutavaid nõudeid on 1761 krooni ja vabanemisfondis 3803 krooni. Vabaduses on lähisuhtevõrgustikuna ema, isa ja abikaasa, ehkki abikaasa juurde elama ei asu. Suhtub kriminaalhooldusesse positiivselt , varem pole käitumiskontrolli kohaldatud. Käitumine vangistuse ajal on olnud positiivne. Eelistab olla tuttavas keskkonnas ja omada kontrolli toimuva üle. Süütegudeni on tema enda sõnade kohaselt viinud vähene hõivatus ja oskamatus riske ära tunda ja neid ennetada. On seadnud endale pikaajalised realistlikud eesmärgid. Kriminaalhooldaja oma ettekandes toetab tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Süüdimõistetu omab motivatsiooni käitumise ja mõtlemise muutmiseks, tulevikuplaanid on

2 (4)

realistlikud ja seotud kodu ja perega. Ennetähtaegse vabastamise korral oleks tagatud kriminaalhooldusametniku abi ja järelevalve. Kriminaalhooldaja on teinud kindlaks rahaliste nõuete olemasolu N.B vastu summas 35656 krooni. Elukoht vanavanemate juures turvalises ja heade suhetega keskkonnas soodustab resotsialiseerumist ühiskonda. Kohus arutas N.B vabastamise küsimust kohtuistungil 11.08.2010.a.. N.B soovib enda vabastamist tingimisi enne tähtaega, kuna arvab, et kriminaalhooldusele allutamine aitab tal kohaneda ja hakkama saada. Vanglas ta enam tööl ei käi, kuna on distsipliinirikkumine- omas telefoni.. Karistust selle eest veel määratud ei ole. Prokuröri küsimusele- miks ta endale kaitsjat ei soovinud- vastab N.B, et eelmisel korral oli, kuid temast polnud midagi kasu. Prokurör toetas tema vabastamist. Üldmulje on positiivne vaatamata distsiplinaarüleastumisele. Kohtu seisukohad N.B on toime pannud ja süüdi tunnistatud esimese astme kuriteos (05.08.2008 otsusega). KarS § 76 lg.2 p.2 kohaselt võib esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. KarS § 76 lg.2 p.1 järgi võib esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub elektroonilise valve kohaldamisega. KarS § 76 lg.2 p.2 tingimus on täidetud, N.B vabanemise tähtaeg on 27.09.2010a. KarS § 76 lg.3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. N.B on karistuse kandmise lõpuni aega 1 kuu 15 päeva. See tähendab, et tal seisaks lähiajal niikuinii ees vabanemine ja tähtaegsel vabanemisel ei ole tal võimalik saada tuge ja abi kriminaalhoolduse näol. N.B kohtuistungil kinnitas, et ta sooviks kontrolli enda üle ja tuge vabaduses. Kohus jagab kinnipeetava ootust, et vabanemine kriminaalhooldusametniku kontrolli alla erineb tema vanemate poolt teostatavast võimalikust järelevalvest ja kontrollist (vangla iseloomustusest nähtuvalt ei soovi taluda pidavat kontrolli vanemate poolt): kriminaalhooldusametniku poolt teostatav järelevalve erineb vanem-laps suhetest ja toimib teistel alustel. See on täiskasvanud isiku soov ennast distsiplineerida ja ise oma eluga hakkama saada. Selliseks puhuks ongi määratud ja sobiv kriminaalhooldus. Riskiks on alkoholi tarvitamine, millest hoidumise motiveerimiseks tuleb määrata lisakohustus; hõivatuse ja sissetuleku saamiseks tööle asumise kohustus. Kohus leiab, et kõik KarS § 76 lg.3 asjaolud N.B puhul pigem toetavad tema ennetähtaegset vabastamist praegu, s.o. lühikest aega enne karistuse ärakandmist. Elukohaks saab olema vanavanemate elukoht xxxxxxxxxxxxx vallas. Kohtunik Ülle Raag

3 (4)

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.