Pärnu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.juuli 2010.a Paide
Kriminaalasja number
1-10-9751
Kohtunik
Sirje Lahesoo
Kriminaalasi
N.V süüdistus KarS § 263 p 3 järgi
Menetlus
Käskmenetlus
Süüdistatav
N.V, isikukood xxx, elukoht xxxxxxxxx, xxxxxxxxx varem kriminaalkorras karistamata, tõkend – elukohast lahkumise keeld alates 21.07.2010.a
Prokurör
Merike Lugna
Kaitsja
Owe Ladva, vandeadvokaadi vanemabi
Süüdistataval on õigus 10 päeva jooksul alates käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest, taotleda et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud otsus jõustub. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebemenetluses. Määruskaebus esitatakse Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 10 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest.
N.V süüdistatakse selles, et tema 17.07.2010.a kell 03.56 ajal Paide linnas Rüütli tänaval, joobnuna olles, avaliku korra rikkumise eesmärgil, helistas oma mobiiltelefonilt Nokia IMEI koodiga xxxxxxxx, telefoninumbriga xxxxxxxxxx politsei lühinumbrile 110 ja teatas, et Paide linnas asuvas ööklubis E on pomm, mis lõhkeb kahe minuti pärast. N.V kõne tõttu piirati politseitöötajate poolt isikutele ligipääs Paide linnas Tallinna tänav 25 asuvale hoonele ning evakueeriti ööklubis viibivad isikud. Hoone läbivaatusel politseitöötajate poolt lõhkekeha ei leitud. Avaliku korra raske rikkumisega, lõhkeseadeldisega ähvardades, pani N.V toime KarS § 263 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Kriminaalasi nr 1-10-9751 27.07.2010.a süüdistusaktis tegi ringkonnaprokurör Merike Lugna ettepaneku KrMS § 252 alusel käskmenetluses tunnistada N.V süüdi KarS § 263 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning karistada teda rahalise karistusega 40 päevamäära, st 12 240 krooni. KarS 66 alusel mõista karistuse tasumine ositi selliselt, et alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust kuulub tasumisele 1020 krooni kuus ühe aasta jooksul kuni summa täiesliku tasumiseni. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud süüdistusakti ja kriminaalasja materjalidega ning hinnanud neid kogumis, nõustub prokuröri ettepanekuga. Tegemist on teise astme kuriteoga, mille tõendamiseseme asjaolud on selged. Vastavalt prokuröri taotlusele on põhjendatud asja lahendamine käskmenetluses KrMS § 251 alusel. Kohus nõustub süüdistusaktis esitatud süüdistuse tõendatuse ja karistuse määraga. N.V on ennast kuriteos süüdi tunnistanud. N.V süüd tõendavad kogumis ka kriminaalasjas kogutud tõendid – tunnistajate I.Ji, A.S’i, M Si, T V ja K Ai ütlused, asitõendi vaatlusprotokoll ning süüdistatava enda ütlused. Eeluuritud tõendid kogumis kinnitavad, et N.V teole antud kriminaalõiguslik hinnang KarS § 263 p 3 järgi on õige. Asitõendeid asjas ei ole. Tsiviilhagi esitatud ei ole. KarS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud kas rahaline karistuse või vangistus kuni viis aastat. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus N.V poolt ülekuulamisel avaldatud kahetsust, hinnates selle puhtsüdamlikuks. Süüdistatav ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Eeltoodut arvestades peab kohus põhjendatuks karistada N.V kergemaliigilise karistusega, st rahalise karistusega ja seda prokuröri ettepanekus märgitud ulatuses, st minimaalsest veidi kõrgemas ulatuses. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p-dele 4 ja 9 järgi hüvitab menetluskulud (sundraha, määratud kaitsja tasu) süüdimõistva kohtuotsuse korral süüdimõistetu. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 nõuab kohus süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel süüdimõistetult sisse menetluskulud riigituludesse. KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, st 6525 (4350 x 1,5) krooni. N.V määratud kaitsjana osales kriminaalasja kohtueelses menetluses advokaat Owe Ladva. Prokurör on arvestanud kaitsjale tasu ühe menetlustoimingu ja õigusabi osutamise kohta jõudmiseks kulutatud aja eest ning sõidukulu hüvitist kokku 1740 krooni (sh käibemaks 290 krooni). Seoses süüdimõistmisega kannab kaitsja tasu N.V. Arvestades, et N.V endal ei olnud võimalust kaasa rääkida selles, et talle määratakse kaitsja Tallinnast, ei ole õige ega õiglane panna tema kanda tasu ja kulu, mis kaasnesid kaitsja sõitmisega Tallinnast Paidesse ja tagasi. Selliseid kulusid ei oleks tekkinud, kui N.V-le oleks määratud kaitsja Paidest. Kriminaalasja materjalidest ei nähtu, et Paide advokaadil oli menetlustoimingute tegemise ajal takistatud N.V-le riigi õigusabi osutada. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et N.V peab kandma
krooni kaitsjatasu menetlustoiminguteks kulutatud aja eest, millele lisandub käibemaks 100 krooni, st kokku 600 krooni. Ülejäänud osas (1140 krooni) jääb kaitsjatasu ja kulu riigi kanda.
Sirje Lahesoo Kohtunik
2 (2)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.