Kohtulahend

süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik M.M-i isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on kokku 5 korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab kolmandat korda. M.M-i on varasemalt karistatud 2 korral varavastaste kuritegude toimepanemise eest ja 2 korral isikuvastase kuriteo eest (2004 ja 2008. aastal nendest 1 korral I astme kuritegu). Isikut on varem kahel korral karistatud ka tingimusliku karistusega ja 1 korral ( 2000. a) vabastatud tingimisi enne tähtaega. Käesoleval ajal kannab karistust avaliku korra raske rikkumise eest vägivallaga ja grupi poolt. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik 6-8) on näha, et M.M on 4 korral väärteokorras karistatud, nendest 2 korral Liiklusseaduse rikkumise eest ja 1 korral Alkoholiseaduse rikkumise eest rahatrahvidega. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused M.M-i puhul ei ole täitnud eesmärki hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt.

Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Positiivseks tuleb lugeda, et kinnipeetav on vangistuse jooksul töötanud majandustöölisena, autolüüsi koristajana , juuksurina ja käesoleval ajal töötab toidujagajana. Samuti on läbinud sotsiaalprogrammi „Convictus“, mis tegeleb sõltuvusprobleemiga. Kinnipeetaval on ka sotsiaaltöötajaga toimunud vestlused teemal alkohol ja selle tarbimine enne ja pärast vanglat, vaba aja veetmine, spordi mõjust tervisele ja mõtlemisele. Isikul on kehtiv isikuttõendav dokument ID kaart kehtivusega kuni 25.06.2011.

Arvestades M.M-i poolt toimepandud kuritegude asjaolusid ja nende raskust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (töökoht ja elukoht ja lähedaste toetus) ei kaalu üle tema käitumist enna vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid. Isikul oli ka kuriteo toimepanemise ajal perekonna tugi ja töökoht, kuid see ei takistanud tal uusi kuritegusid toime panna. Kohus leiab, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega paranemise teele asunud. Kohtu arvates ei ole vangla, kriminaalhooldusametnik, prokurör piisaval määral analüüsinud isiku varem toimepandud kuritegide asjaolusid ja sellest tulenevaid uue kuriteo toimepanemise riske. Kohus tuletab meelde, et kõigepealt võetakse arvesse kuritegude toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, tema varasemat elukäiku. Isiku võimalused vabaduses on viimasel kohal.Oleks ekslik ja naiivne arvata, et varem korduvalt karistatud isik, kes on juba mitmel korral vanglas olnud, olles ka enne tähtaega vabastatud, ning kes muuhulgas pani varem toime raske 3(4)

isiku vastase kuriteo, nüüd alustab kriminaalhoodaja kontrolli all uut seadusekuulekat elu. Narva Maakohtu 16.09.2004 kohtuotsusest nähtub, et isik tunnistati süüdi KrK 107 lg 2 p 2 alusel, ta tekitas kahele kannatanule üliraske kehavigastuse, kasutades nuga, ja seda kuus kuud ennetähtaegsest vabastamisest möödudes. Viru Maakohtu 29.04.2008 kohtuotsusega tunnistati ta süüdi jällegi isikuvastases kuriteos KarS § 121 alusel, süüdistusest nähtub, et ta lõi naisterahvasest kannatanu rusikaga näkki, tekitades marrastused ja verevalumid. Viimase 10.06.2009 kohtuotsusega on ta karistatud avaliku korra rikkumise eest grupis ja vägivallaga. Kohtuotsustest tulenevate asjaolude analüüsimise põhjal võib tulla järeldusele, et süüdimõistetu võib hakata kasutama vägivalda kannatanute suhtes isegi kuni raskete kehavigastuste tekitamiseni. Need riskid jäid niivangla, kriminaalhooldusametniku kui ka prokuröri poolt täiesti arvestamata. Süüdimõistetu ise selgitas kohtuistungil kohtu küsimusele, et agressiivsust võib hakata maandama spordi tegemisega. Kogu vangistuse ajal ei ole tal läbitud ühtegi sotsiaalprogrammi, mis aitaks agressiivsust maandada, näiteks Viha juhtimine.Kohus märgib, et pere, töökoht ja spordiga tegelemise võimalus oli isikul ka varemgi,see ei ole süüdimõistetu käitumisele määratlev. Karistusaja lõpuni on veel üle 8 kuu, mis on piisavalt pikk aeg. Maksmata rahalised nõuded (37500 krooni) ja alkoholi tarvitamine suurendavad uue kuriteo toimepanemise ohtu. Kohus on arvamusel, et isiku varasemast elust tulenevad riskid ( toimepandud isikuvastased kuriteod) ja tema varasem käitumine ( väärtegude ja muu vägivaldse kuriteo toimepanemine) kaaluvad üle tema üldiselt positiivset käitumist vanglas ja võimalused vabaduses. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu M.M-i temale Viru Maakohtu 10.06.2009 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. Kohtunik Inna Kirsipuu

Ärakiri õige Nooremreferent Ärakiri õige Nooremreferent

/digitaalselt allkirjastatud/

Liivi Õun

Liivi Õun

Määrus jõustus Tartu Ringkonnakohtu määrusega 22.09.10 Nooremreferent Liivi Õun

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.