705.60Toimik nr 1-09-13401
Kohus
Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
29.juulil 2010 Kohtla-Järve kohtumajas
Kohtuasja number
1-09-13401
Kohtukoosseis
Kohtunik Inna Kirsipuu
Kohtuistungi sekretär
Merike Erisalu juuresolekul
Prokurör
Prokuröri abi Pavel Grazjev
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid I.J-i tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks
Asja läbivaatamise kuupäev
29.07.2010 avalikul kohtuistungil
Süüdimõistetu
I.J, isikukood: XXX, kannab karistust xxx
Kaitsja
Vandeadvokaat Kaido Kooga
Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta I.J vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista I.J-ilt kriminaalmenetluse kulud: 705.60 krooni kaitsjatasu osutatud õigusabi eest. I.J tasuda kaitsjatasu 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pangas nr 10220034800017 või Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 30.04.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava I.J-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. 1(4)
KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik I.J-i isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on kokku 6 korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab kolmandat korda. Enamus I.J-i poolt toime pandud kuriteod on varavastased, kuid on ka toime pannud esimese astme narkokuriteo. Isikut on varem kahel korral karistatud ka tingimusliku karistusega, ühel korral on karistus täitmisele pööratud käitumiskontrollnõuete mittetäitmise tõttu ja ühel korral ei suutnud katseaega läbida uusi kuritegusid toime panemata. Eelviimane karistus on muuhulgas ka narkootikumide suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Harju Maakohtu 27.02.2008 kohtuotsusest (isiklik toimik lk 18-24) on näha, et narkokuriteo kuritegevuse perioodiks on alates 2006 oktoobrist-novembrist kuni märts 2007, mida võib lugeda pikaajaliseks tegevuseks. Käideldud narkootiliste ainete kogused on märkimisväärsed- oktoobrist.2006-märts 2007 omandas ja müüs edasi 3-4 korda kuus 100 MDMD tableti kaupa, detsember 2006-märts 2007 andis edasi mitte vähem kui kuuel korral kanepit 1 gr kaupa ja ühel korral suures koguses MDMA-d sisaldavaid tablette 10 tk, 2007 jaanuaris-veebruaris andis ühel korral edasi 10 tk MDMA sisaldavat tabletti, 22.03.2007 vahendab MDMA tablettide müüki ja andis edasi 10 tk MDMA tabletti, 07.03.2007 võeti ära talt 25 tk (5,36 grammi) MDMA-d sisaldavat tabletti. 22.03.2007 omadas grupis kaaskohtualusega 30,97 grammi narkootilist ainet marihuaanat ja 70 tk (13,25 grammi) MDMA-d sisaldavat tabletti. Osa omandatud marihuaanast 0,69 grammi hoidis I.J enda juures kuni kinnipidamiseni, osa marihuaanast 06,11 grammi hoidis I.J oma sõiduautos. Seega on näha, et kuritegude dünaamika on muutunud järjest raskemaks. Käesoleval ajal kannab I.J karistust varavastase kuriteo varguse eest. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik 6-14) on näha, et I.J-i on 29 korral väärteokorras karistatud, nendest 17 korral Alkoholiseaduse rikkumise ja 9 korral Liiklusseaduse rikkumise eest. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused I.J-i puhul ei ole täitnud eesmärki hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Vangla poolt esitatud kinnipeetava iseloomustusest on näha, et vangistuse ajal on tema suhtes kohaldatud kaheksat distsiplinaarkaristust, nendest 5 korral on karistuse liigiks määratud kartser. Enamus karistused on määratud vanglaametniku seaduslikele korraldustele mitteallumise tõttu ja ebatsensuursete sõnade kasutamise eest. Sellest nähtub, et vangla režiimi tingimustes süüdimõistetu käitumine paremuse poole muutunud ei ole. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Positiivseks tuleb lugeda, et kinnipeetav on läbinud sotsiaalprogrammi „Igapäevane valik“ ja osaleb individuaalprogrammis „Õige valik“. Positiivseks tuleb samuti lugeda, et kinnipeetav õpib põhikooli 8.klassis. Isikul on kehtiv isikuttõendav dokument isikutunnistus kehtivusega kuni 14.07.2015. Vabanedes on I.J kindel elukoht tuttava J K juures aadressil XXX, kes üürib korterit omanikult L K. Viimane on nõus I.J-i elamaasumisega üüritavale pinnale. Korter on 4toaline ja seal elab veel ka J K töökaaslane M I. Kinnipeetava ema ei soovi, et poeg asuks tema juurde elama, kuna kardab, et ta võib avaldada negatiivset mõju kahele nooremale lapsele. Samuti on poeg käitunud ema suhtes vägivaldselt Toimikus on XXXOÜ garantiikiri (lk 6), kus firma juhatuse liige S P garanteerib I.J-ile vabanemisel töökoha kontoritehnika müüja ametikohale.
3(4)
Arvestades I.J-i poolt toimepandud kuritegude asjaolusid ja nende raskust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (töökoht ja elukoht) ei kaalu üle tema käitumist enna vangistusse sattumist ning toimepandud narkokuriteo asjaolusid. Kohus leiab, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega paranemise teele asunud. Süüdimõistetu on olnud varem määratud kriminaalhooldusele, kuid ta ei ole suutnud kinni pidada temale määratud kriminaalhoolduse tingimustest ja katseajal pani toime uue kuriteo. Seega kriminaalhooldus ei osuta I.J-ile piisavalt mõju. Oleks ekslik ja naiivne arvata, et varem korduvalt karistatud isik, kes on juba mitmel korral vanglas olnud ning ka käitumiskontrolli all viibinud, nüüd alustab kriminaalhoodaja kontrolli all uut seadusekuulekat elu. Isiku käitumine vanglas näitab, et süüdimõistetu ei ole võimeline hoidma enda käitumist kontrolli alla ja hoiduma uute rikkumiste toimepanemisest. Soovides elada seadusekuulekalt vabaduses, tuleb süüdimõistetul algul hakata käituma seadusekuulekalt vangla režiimi tingimustes. Karistusaja lõpuni on veel ligi üks aasta 4 kuud, mis on piisavalt pikk aeg. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu I.J-i temale Harju Maakohtu 30.09.2009 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. Kohtunik Inna Kirsipuu
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.