Kohtulahend

Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Määruse tegemise aeg ja koht

22. juuli 2010. a, Tartu, Kalevi 1

Kriminaalasja number

1-09-8845

Kohtukoosseis

kohtunik Rutt Teeveer

Kohtuistungi sekretär

Helju Rebane

Taotlus

kandmata karistuse täitmisele pööramine

Taotluse esitaja

Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu maakonna talituse kriminaalhooldusametnik Silva Salumäe, istungil viibis Linda Paap

Süüdimõistetu/

Raivo Laas isikukood: 37107162728 elukoht: xxx

kriminaalhooldusalune Prokurör

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Alar Häidberg

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §-dest 427 lg 1 ja 432 lg 1, kohus määras: Jätta rahuldamata Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu maakonna talituse kriminaalhooldusametnik Silva Salumäe taotlus. Edasikaebamise kord Määrusele on õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kriminaalhooldusametniku taotluse sisu Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu maakonna talituse kriminaalhooldusametnik Silva Salumäe taotleb erakorralises ettekandes, et kohus pööraks täitmisele Raivo Laasile Tartu Maakohtu

Prokurör seisukoht Prokurör on seisukohal, et kuivõrd KarS § 76 lg 5 kohaselt tuleb kontrollnõudeid rikkunud isik saata kandma kandmata karistuse osa, siia tuleks formaalselt kriminaalhooldusametniku taotlus rahuldada, kuid sisuliselt ei pea prokurör seda antud asjaoludel mõistlikuks. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused KarS § 76 lg 5 sätestab, et kui vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastatud isik ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, pöörab kohus kandmata jäänud karistuse osa kriminaalhooldusametniku ettekande alusel täitmisele. Kohus on seisukohal, et Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu maakonna talituse kriminaalhooldusametnik Silva Salumäe poolt esitatud taotlus on küll seaduslik ja igati põhjendatud, kuid tuleb konkreetseid asjaolusid arvesse võttes jätta rahuldamata. Kohus, ära kuulanud nii kriminaalhooldusametniku poolt kohtule edastatud informatsiooni kui ka R. Laasi poolt avaldatu, on seisukohal, et konkreetses olukorras ei ole mõistlik pöörata kandmata karistuse osa täitmisele. R.Laas on rikkunud tema poolt ennetähtaegsel vabanemisel võetud kohustust ja tarvitanud katseajal alkoholi. Ta tunnistas kohtus ausalt ka alkoholi koguse, mida ta enne joobe tuvastamist eelmisel õhtul venna sünnipäeva puhul jõi. Ülejäänud kohustused on arvestades töö mitteleidmisega seonduvaid asjaolusid täidetud R. Laasi poolt täidetud rahuldavalt. Süüdimõistetu kinnitas, et asub esimesel võimalusel tööle, millest tulenevalt on tal ka võimalus täita hiljem varalisi kohustusi. Kohus on seisukohal, et ennetähtaegselt karistuse kandmiselt vabanenud isikult tuleb nõuda, et ta elaks õiguskuulekalt kuid samas ei pea kohus mõistlikuks, et pisimgi kohustuse rikkumine, millega käesoleval juhul avalikku õiguskorda ei rikutud, peaks ilmtingimata tingima paranemise teele asunud isiku vanglasse tagasi saatmise. Kohus ei saa jätta tähelepanuta asjaolu, et R. Laas on katseaja lõpuks suutnud asuda selliselt oma elu korraldama, et on tekkinud suur lootus, et ta suudab edaspidi elada õiguskuulekalt. Kohus on veendumusel, et katseaja eesmärk on suunata vanglast vabanenud isikut normaalsele elule ja kui isik on asunud selle tee algusesse, siis oleks tema tagasisaatmine vanglasse sisuliselt peale katseaja lõppemist ja konkreetseid asjaolusid arvestades kohtu meelest seaduse sätte mõtte vastane. Seega peab kohus põhjendatuks anda R. Laasile võimaluse edasise elu jooksul näidata, et tema usaldamine polnud alusetu ja et ta on oma elu suuteline juhtima ning elama õiguskuulekalt.