Kohtulahend

vabadusekaotust katseajaga 2 aastat. 2) 10.11.1995.a Põlva Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p1,2,3 alusel tingimisi vangistus 7 kuud katseajaga 2 aastat; 3) 21.05.1996.a Valga Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 2 ja KrK§ 197 lg 2 p 1 – KrK § 15 lg 2 alusel 8 kuud vabadusekaotust; 4) 25.06.1996.a Põlva Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p1,2 ja KrK§ 197 lg 2 p1,2 alusel 10 kuud vabadusekaotust; 5) 30.06.1998.a Põlva Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,2 alusel 4 kuud vabadusekaotust; 6) 03.09.1999.a Põlva Maakohtu poolt KrK § 197 lg 2 p1 alusel 4 kuud vabadusekaotust; 7) 07.05.2001.a Põlva Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,2, § 203 lg 1 alusel lõplik karistus KrK § 40 lg1 alusel 10 kuud vabadusekaotust; 8) 05.03.2004.a Võru Maakohtu poolt KarS § 356 lg1 ja KarS § 74 alusel 6 kuud vangistust tingimisi katseajaga 3 aastat; 9) 20.09.2006.a Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja poolt KarS § 215 lg 2 p 1 alusel lõplik karistus KarS § 65 lg 1 alusel ja KarS § 74 alusel 3 aastat vangistust tingimise katseajaga 3 aastat. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on M.U vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud 6-l korral, viimati 03.03.2010.a kartserisse paigutamisega. Vabanemise korral kindel elu- ja töökoht puudub, kuid loodab asuda erialasele tööle (tisler). Vanglas lõpetanud tisleri ja puidupingitöölise kutseõppe ning hetkel töötab AS-s Vanglatööstus majandusabitöödel. Tartu Vangla andmetel on kinnipeetava suhtes rahalisi nõudeid üle 143 0000 krooni. Vabaduses tarvitas alkoholi, kuriteod toime pandud alkoholijoobes. Katseajal pani toime uued kuriteod. Vangla hinnangul on uute kuritegude toimepanemise risk kahe aasta jooksul olemas, ohtu suurendab alkoholi tarvitamine ja suhtlemine kriminaalkorras karistatud isikutega. Eeltoodust kogumis lähtudes ei toeta Tartu Vangla M.U ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldusametnik ei toeta M.U vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Vabanemise korral puudub tal kindel elu- ja töökoht ning toetav lähivõrgustik. A. Ivanov tarvitas enne vangistust alkoholi, kuriteod toime pandud alkoholijoobes. Uue kuriteo toimepanemise ja ohtlikkuse riskifaktorid on elu- ja töökoha ning sissetuleku puudumine, alkoholi tarvitamine, käitumiskontrollinõuete varasem rikkumine ning toetavate lähedaste puudumine. Eeltoodust lähtuvalt leiab kriminaalhooldusametnik, et M.U vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole võimalik. M.U avaldas kohtuistungil, et ta soovib vabanemise korral elama asuda xxx, kus üürib endale eluruumi. Ta on vanadest sõpradest lahti öelnud ja tahab leida tööd. Esialgu on võimalik elama asuda ka xxx valda, kus elavad vanemad ja õde. Varem on kriminaalhooldaja leidnud, et õe juures elamine ei ole võimalik. Tema ise arvab, et on. Prokurör leiab, et M.U vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole võimalik eelkõige kinnipeetava senist elukäiku arvestades. Ka ei ole M.U määratlenud kindlat elukohta, kus kriminaalhooldust teostada. KarS § 76 lg. 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Täitmiskohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ning prokuröri arvamuse, leiab, et arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal ei ole M.U võimalik vangistusest tingimuslikult enne tähtaega vabastada.