Kohtulahend

-

24.03.2010 kella 13:20 paiku viibides Tallinnas, XXXXXXXXX XX asuvas R. ASile kuuluvas S. kaupluses, püüdis varastada sealt ühe paki sigarette Kent maksumusega 37 krooni, jupi vorsti Moskva maksumusega 26 krooni ja kaks pakki broilerirulaadi maksumusega 39.90 krooni/pakk, kogumaksumusega 79.80 krooni, kaupa kogumaksumusega 142.80 krooni, pani vorsti ja rulaadi endale käekotti ja sigaretid jope taskusse, möödus kassadest ja läbis turvaväravad, jättes kauba eest tahtlikult tasumata, kuid ei viinud oma tegu lõpuni, kuna oli kinni peetud kaupluse turvatöötaja poolt. 27.05.2010 kella 11:10 paiku viibides Tallinnas, XXXX XXXXXX X/X asuvas D. OÜ-le kuuluvas kaupluses, püüdis varastada sealt kaks pudelit lõhnavett Elite maksumusega 221 krooni/pudel, kogumaksumusega 442 krooni, neli ripsmetušši MaxFactor maksumusega 159 krooni/tükk, kogumaksumusega 636 krooni ja neli huulepulka Maybelline maksumusega 135 krooni, kogumaksumusega 540 krooni, kaupa kogumaksumusega 1618 krooni, pani need endale käekotti, möödus kassadest ja läbis turvaväravad, jättes kauba eest tahtlikult tasumata, kuid ei viinud oma tegu lõpuni, kuna oli kinni peetud kaupluse turvatöötaja poolt.

APELLATSIOONI SISU:

Apellatsioonis vaidlustab süüdistatava kaitsja K.V-le mõistetud karistust. Ta leiab, et mõistetud karistus on liiga range ja taotleb vangistuse asendamist üldkasuliku tööga. Kohus pole arvestanud piisavalt süüdistatava isikut ja tegude toimepanemise asjaolusid. K.V on omanud läbi elu töö-ja elukohta ning sissetulekut. Töötades viimati hulgibaasis kauba vastuvõtu juhatajana oli tal teenistus, kuid nüüd on ta kaks kuud olnud töötu ning ta võtnud ennast töötuna arvele. Ta peab võimalikuks üldkasuliku töö tegemist, kuna tema tervis ei ole nii halb, et see ei oleks võimalik. Antud asjaolud tingivad karistuse kergendamist. Maakohus leidis, et on K.V süü on tõendamist leidnud ning asunud seisukohale, et kuna K.V on oma järjekindla käitumisega näidanud, et ta ei kõlba kriminaalhooldusele, teda on korduvalt ka väärtegude korras karistatud ning kuna ta on haige inimene, pole otstarbekas talle mõista üldkasuliku töö tegemist. Kohus võinuks KarS § 57 lg 2 mõttes arvestada ka seaduses loetlemata faktilisi asjaolusid, sealhulgas asjaolu, et K.V on isik, kel on võimalik vormistada invaliidsus pensioni saamine ning sealt alates on ta suuteline rahalised kohustused tasuma ja oma elu õiguskuulekalt korraldama. Kohus on jätnud tähelepanuta, et Natalja

Polehina poolt toimepandud kuritegu on jäänud vaid kuriteo katseks ning antud asjas tsiviilhagi puudub. Ei saa lugeda proportsionaalseks karistuseks 2 kuulist reaalset vangistust kuriteo eest, milles tsiviilhagi ei ole esitatud, seega on olematu võrreldes kõigi muude kuludega, mis praegusel juhul antud asjaga kaasnevad.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT:

Kohtukolleegium leiab, et esitatatud apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on K.V-le karistuse mõistmisel arvestanud kõigi KarS §-s 56 kirjeldatud asjaoludega. Maakohus on põhjendanud, miks peab ainuvõimalikuks K.V karistamist just vangistusega ja miks leiab, et mõistetud vangistus tuleb ka reaalselt ära kanda. Ka on maakohus põhjendanud konkreetse karistusmäära valikut. Kohtukolleegium leiab, et mõistetud karistuse kergendamiseks ja süüdistatava allutamiseks üldkasulikule tööle puudub alus ning ka apellatsioonis esitatud põhjendus ei ole arvestatav ja ei saa kaasa tuua seadusliku kohtuotsuse tühistamist. Kohtuotsuse tühistamiseks peavad esinema seaduslikud alused. K.V näol on tegemist süstemaatiliselt õiguskorda rikkuva isikuga, keda mõistetud kriminaal- ja väärteokaristused ei ole mõjutanud süütegude toimepanemisest hoiduma. Vaidlustatud kohtuotsusega tuvastatud kuritegu on toime pandud kaks kuud peale eelmise kohtuotsuse tegemist ja sellega määratud katseajal. Uue kuriteo toimepanemise järgselt oli süüdistatava suhtes kohaldatud elukohast lahkumise keeldu 25.03.2010.a., kuid ka see ei mõjutanud teda uute kuritegude toimepanemisest hoiduma. Järgmine kuritegu oli toime pandud 27.mail 2010.a. Nii nimetatud asjaolud, kui ka maakohtu otsuses esitatud põhjendused on kohtukolleegiumi arvates piisavad väitmaks, et K.V ei ole isikuks, kelle suhtes oleks võimalik kohaldada KarS prg. 69 sätteid. Käesolevaks ajaks on K.V jäänud kanda 10 päeva vangistust. Ajaks, kui esitatud apellatsiooni oleks võimalik arutada suulises menetluses apellatsioonikohtu istungil ning väljendada sedasama ülaltoodud seisukohta kohtuotsuses, on K.V karistus kantud ja apellatsioonis esitatud taotlus muutunud sellega sisutuks. Kohtukolleegium leiab, et ainuüksi apellatsiooni sisust lähtudes, on tegemist perspektiivitu apellatsiooniga, mille arutamine kohtuistungil ei saa kaasa tuua käesolevas määruses esitatud põhjendustest erinevaid seisukohti (Riigikohtu määrus nr.3-1-1-120-09) ja seega toob apellatsioonimenetluses apellatsiooni arutamine kaasa materiaalseid lisakohustus ka süüdistatavale endale kaitsjatasu näol. Eeltoodud põhjendusi arvestades ei pea kohtukolleegium vajalikuks ega ka otstarbekaks arutada apellatsioonis esitatud taotlust apellatsioonikohtu istungil.. Neil asjaoludel ja lähtuvalt KrMS §-st 326 lg 2 leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Julia Katškovskaja

Malle Preimer

Ivi Kesküla

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.