lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-10-7883/9

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 20.07.2010

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-10-7883/9
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Lühimenetlus
Kuulutamise aeg
20.07.2010
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
535
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-10-7883/4Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja29.06.2010

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja 20.juuli 2010.a. Tallinn koht Kriminaalasja number

1-10-7883

Kohtukoosseis

Julia Katškovskaja, Ivi Kesküla ja Malle Preimer

Kriminaalasi

V.S süüdistuses KarS § 424 järgi lühimenetluses

Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu otsus 29.juuni 2010.a.

Apellatsiooni esitaja

Süüdistatav V.S

Süüdistatav

V.S

RESOLUTSIOON

Süüdistatava V.S-i poolt esitatud apellatsioon Harju Maakohtu 28.juuni 2010.a. otsusele – jätta läbivaatamata.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse peale saab advokaadi vahendusel esitada

määruskaebuse

Riigikohtule

Tallinna

Ringkonnakohtu kaudu 10 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK :

Harju Maakohus otsustas 29.juuni 2010.a. kohtuotsusega süüdi tunnistada V.S KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks 6 ( kuus ) kuud vangistust. Mõistetud karistuse vähendamisega ühe kolmandiku võrra, mõista põhikaristuseks 4 ( neli ) kuud vangistust. KarS § 74 lg. 1, 2, 3 alusel mõistetud karistusest kuulub kohesele kandmisele 30 ( kolmküm-mend ) päeva vangistust ja 3 ( kolm ) kuud vangistust jätta täitmisele pööramata kui V.S ei pane kohtu poolt määratud 18 kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab kontrollnõudeid, millised KarS § 75 lg. 1 alusel määratud Tallinna vangla kriminaalhooldus-ametniku poolt. Mõistetud kohesele kandmisele kuuluva karistuse 30 ( kolmkümmend ) päeva vangistust kuulub kandmisele pärast kohtuotsuse jõustumist ja Harju Maakohtust V.S-ile laekunud teate sisus märgitud kohast ja karistuse reaalsele kandmisele

asumise ajast. Mõistetud kohesele kandmisele kuuluva 30 päeva vangistuse hulka arvestada eelvangistuses viibitus aeg 04.05.2010 a. s.o. 1( üks ) päev KarS § 50 lg. 1 p. 1 alusel V.S-ilt võtta lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõigus 6 ( kuueks ) kuuks. Katseaja ja mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise aega arvestada alates kohtuotsuse kuulutamise ajast. Välja mõista V.S-ilt sundraha 6525 krooni riigieelarve tuludesse. Välja mõista V.S-ilt kaitsjatasu 1080 krooni Välja mõista V.S-ilt kohtukuludena ekspertiisitasu 2006 krooni. V.S mõisteti süüdi selles, et tema selles, et tema olles narkojoobes, juhtis 04.05.2010 a. kella 19.50 Tallinnas xxxxxxxx xx maja juures mootorsõidukit VW Polo reg. nr. xxx xxx.

APELLATSIOONI SISU :

Esitatud apellatsiooni taotleb süüdistatav, et ta saaks temalt väljamõistetud menetluskulusid maksta ositi 18 kuu jooksul kuna on töötu. Veel taotleb ta, et temale kohesele ärakandmisele kuuluva 30-päevase vangistuse ja ülejäänud karistuse tingimuslikult mõistmise asemele mõistetaks kogu karistus reaalselt ärakandmisele ja määratud katseaeg jäetaks ära.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT:

Kohtukolleegium leiab, et esitatatud apellatsioon on ilmselt põhjendamatu kuna seadus ei võimalda apellatsioonis esitatud taotluste rahuldamist. Nimelt. KrMS ei näe ette võimalust menetluskulude tasumiseks ositi. Küll võimaldab Täitementluse seadustiku prg. 45 täitemenetluse peatamise, pikendamise ja ajatamise kohtumääruse alusel. Nimelt võib kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. Sisuliselt tähendab eeltoodu seda, et maakohtu otsus peab olema jõustunud ja täitemenetlus alustatud. Samuti ei võimalda seadus süüdistatava olukorra raskendamist , s.o. temale raskema karistuse mõistmist ilma prokuröri või kannatanu apellatsioonita. Kannatanut käesolevas menetluses ei ole ja prokuröril puudub võimalus lühimenetluses karistust vaidlustada. Süüdistatava enda apellatsiooni alusel tema olukorra raskendamine ei ole aga seaduses ettenähtud (KrMS prg. 340). Eeltoodud põhjendusi arvestades ei pea kohtukolleegium vajalikuks ega ka otstarbekaks arutada apellatsioonis esitatud taotlust apellatsioonikohtu istungil.. Neil asjaoludel ja lähtuvalt KrMS §-st 326 lg 2 leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Julia Katškovskaja

Malle Preimer

Ivi Kesküla

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.