Kohtulahend

katteks. Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 SEB pangas või arvele nr 221023778606 Swedbank AS-s, viitenumber 2800049874. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajal menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul arvates 16.07.2010. a.

Asjaolud ja kohtu seisukoht Erki Iir tunnistati süüdi Pärnu Maakohtu 14.05.2007.a otsusega kriminaalasjas nr 1-06-10912 KarS § 331 järgi ja karistuseks mõisteti 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati Erki Iirile mõistetud karistust 18.04.2007.a Pärnu Maakohtu otsusega mõistetud karistuse, 7 aasta pikkune vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti 7 aastat ja 2 kuud vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 16.12.2004. a ja lõpeb 15.02.2012. a. Tartu Maakohtu 17.11.2009.a määrusega Erki Iir tingimisi enne tähtaega vabastamata, määrates, et tema vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise asja võib uuesti arutada 6 kuu möödumisel määruse jõustumisest. Seega õigus taotleda uuesti ennetähtaegset vabastamist tekkis 08.06.2010.a. Erki Iir on varem kriminaalkorras karistatud 7-l korral: 1.22.10.1997.a. Pärnu Linnakohtu poolt KrK § 115 lg 2 p 3 järgi 3 aastase vabadusekaotusega tingimisi 3 aastase katseaja kohaldamisega. 2.10.04.2001.a. Pärnu Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,2,3, § 195 lg 2, § 17 lg 6 ja § 141’ lg 2 p 2, § 140 lg 2 p 1,2,3 järgi 5 aastase vabadusekaotusega. 3.25.05.2001 a. Pärnu Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 järgi 3 aasta ja 1 kuulise vabadusekaotusega. 4.08.11.2001.a. Pärnu Maakohtu poolt KrK § 139 lg 3 p 1, § 197 lg 1 järgi 6 aastase vabadusekaotusega. 5.16.12.2004.a. Pärnu Maakohtu poolt KarS § 25 lg 1,2 ja § 200 lg 2 p 7 järgi 5 aasta 9 kuu ja 27 päevase vangistusega. 6.11.05.2005.a. Pärnu Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4,8 ja § 328 lg 2 p 2 järgi 3 aasta ja 4 kuulise vangistusega, 30.08.2005.a. Pärnu Maakohtu määrusega liitkaristusena 7 aastase vangistusega. 7.18.04.2007.a. Pärnu Maakohtu poolt KarS 349, § 209 lg 2 p 1 alusel 1 aastase vangistusega, milline loeti kaetuks 30.08.2005.a. mõistetud karistusega 7 aastat vangistust, tõkendit käesolevas kriminaalasjas kohaldatud ei ole, kannab vanglakaristust alates 16.12.2004 a. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on Erki Iirt vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud 4-l korral, viimati 2007.a. Vabanemise korral asub elama vanemate juurde Pärnusse. Enne vangistust töötas erinevatel töökohtadel, vabanedes soovib asuda tööle OÜ-s xxx haljastustöödele, mille kohta ettevõte on andnud garantiikirja. Vanglas osaleb keevitaja kutseõppes ja hetkel töötab AS-s Vanglatööstus. Vanglas läbinud erinevaid sotsiaalprogramme ja joovastisõltlaste programmi. Vabaduses tarvitas enda sõnul alkoholi vähe, kuid mitu korda kuus tarvitas amfetamiini. Vangistuse ajal on kaks narkotesti osutunud positiivseks. Kuriteo sooritas katseajal. Erki Iir on emotsionaalselt stabiilne, eesmärgid on realistlikud. Vangla hinnangul on

uute kuritegude toimepanemise risk kahe aasta jooksul olemas, ohtu suurendab grupi mõju, narkootikumid ja nende tarvitamiseks rahaliste vahendite puudumine. Eeltoodust kogumis lähtudes Tartu Vangla toetab E. Iire ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldusametnik toetab Erki Iire vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kriminaalhooldusametnik peab positiivseks asjaolu, et kinnipeetaval on vabanedes olemas kindel elu- ja töökoht ning lähedaste toetus. Vanglas osalenud erinevates sotsiaalprogrammides, osaleb kutseõppes ja töötab. Tasumata rahalisi nõudeid on üle 300 000 krooni. Uue kuriteo toimepanemise ja ohtlikkuse riskifaktorid on pikk vanglakaristus, katseajal uue kuriteo toimepanek, narkootikumide tarvitamine, korduv karistatus ja mõjutatavus. Kriminaalhooldusametnik leiab siiski, et Erki Iire vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine on võimalik. Kriminaalhooldusametnik palub käitumiskontrolli ajaks määrata kinnipeetavale järgmised kohustused: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; otsida töökoht, omandada üldharidus või eriala kohtu poolt määratud tähtajaks; mitte viibida kohtu määratud paikades ega suhelda kohtu määratud isikutega. Erki Iir avaldas kohtuistungil, et ta on vanglas tegelenud endaga, omandanud hariduse ja osalenud sotsiaalprogrammides. Ta asub vabanemisel elama vanemate juurde. Vabaduses ootab abikaasa, kes õpib Tallinnas ja elab seal ühiselamus. Vabaduses on töökoht ning võimalus kohe tööle asuda. Prokurör leiab, et Erki Iire tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine on võimalik ja selleks on olemas nii formaane kui ka materiaalsed alused. Kaitsja palub Erki Iire tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Eelmisel korral sama küsimuse arutamisel andis kohus kinnipeetavale 6 kuud aega küsimuse uuesti arutamiseks, sest pooleli olid õpingud. Õpingud on lõpetatud ja vanglas käitumisele ei ole midagi ette heita. KarS § 76 lg. 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vangistusest ennetähtaegse vabastamise küsimuse arutamisega kaasnes menetluskulu 250 krooni, mis maksti KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasuna. KrMS § 180 lg 1 alusel jääb menetluskulu kinnipeetava kanda. Täitmiskohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ning prokuröri ja kaitsja arvamused, leiab, et Erki Iirt on võimalik vangistusest tingimuslikult enne tähtaega vabastada. Erki Iir kannab karistust teise astme kuritegude eest ning on ära kandnud üle 1⁄2 karistusajast. Ka on eelmisest sama küsimuse arutamisest möödunud kohtu määratud tähtaeg.Seega on olemas KarS § 76 lg 2 p 1 ettenähtud formaalne alus tema karistusest tingimuslikult ennetähtaegseks vabastamiseks. Erki Iirel on vabaduses elukoht ja lähedastest isikutest koosnev sotsiaalne võrgustik. Tal on tahe töötada, kutseoskused ja varasem töökogemus. Vabanemise korral on olemas kindel töökoht OÜ-s xxx haljastustöölisena. Kriminaalhooldusametnik peab Erki Iire tingimisi ennetähtaegset vabastamist võimalikuks ja seda arvamust toetavad vangla teised spetsialistid. Erki Iir on valmis alluma kriminaalhooldusele. Nendel asjaoludel on ennetähtaegne tingimisi vabastamise võimalik ja selleks on küllaldaselt materiaalseid aluseid. Uute kuritegude toimepanemine sõltub Erki Iirest endast. Katseajaks täitmiseks määratavad kontrollnõuded ja –kohustused aitavad uute kuritegude riski maandada. Ene Muts täitmiskohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.