Kohtulahend

03.02.2009.a. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 26.02.2010.a otsus jõustus 23.04.2010.a Tartu Ringkonnakohtu otsusega. Viru Maakohtu 11.05.2010.a määrusega liideti KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel J.R-ile Viru Maakohtu Narva kohtumaja 25.05.2009.a otsusega ja Viru Maakohtu Narva kohtumaja 26.02.2010.a otsusega mõistetud karistused ning liitkaristuseks mõisteti 2 aastat vangistust. Karistusaeg algas 03.02.2009.a ja lõppeb 02.02.2011.a. Õigus taotleda ennetähtaegset vabanemist KarS § 76 lg 1 p 2 alusel tekkis 03.02.2010.a. J.R on varem kriminaalkorras karistatud 8-l korral: 1) 30.11.1992.a Narva Linna Rahvakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 ja § 15 lg 2 - § 139 lg 2 p 1,2,3 järgi 3 aastat vabadusekaotust tingimisi 3 aasta pikkuse katseajaga; 2) 17.10.1994.a Narva Linnakohtu poolt KrK § 141 lg 2 p 1,2; § 139 lg 2 p 1,2,3 ja § 15 lg 2 § 139 lg 2 p 1,2 järgi 3 aastat vabadusekaotust; 3) 14.01.1998.a Narva Linnakohtu poolt KrK § 195 lg 2 järgi 2 aastat vabadusekaotust tingimisi 2 aasta pikkuse katseajaga; 4) 26.06.1998.a Narva Linnakohtu poolt KrK § 128 lg 1 ja § 195 lg 2 järgi 1 aasta ja 6 kuud vabaduskaotust; 5) 16.02.2000.a Narva Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 järgi 1 aasta ja 5 kuud vabadusekaotust; 6) 27.07.2002.a Narva Linnakohtu poolt krK § 139 lg 2 p 1,2,3 järgi 1 aasta ja 4 kuud vabadusekaotust; 7) 24.11.2003.a Narva Linnakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8; § 346 järgi 1 aasta ja 2 kuud vangistust; 8) 02.12.2005.a Narva Linnakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4,8 järgi vangistusega 1 aasta 11 kuud 24 päeva; Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on J.R vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud ühel korral, 26.03.2009.a noomitusega. Vabaduses soovib elama asuda ema juurde Narva, kuid korter on 1-toaline ning seal elab lisaks ka kinnipeetava õde koos 2-aastase lapsega. Seega ei ole antud korter elukohana mõeldav ja kindel elukoht puudub. Kinnipeetaval on põhiharidus, töötanud ei ole, elatus kuritegelikul teel saadud vahenditest. Vangistuse ajal ei ole osalenud üheski sotsiaalprogrammis ega asunud vanglasiseselt tööle. Vabanedes kindel töökoht puudub, samas on tasumata rahatrahve ja kohtukulusid. Vabaduses tarvitas püsivalt amfetamiini. Kinnipeetav ei ole osalenud sõltlastele suunatud programmides. vanglas diagnoositud psüühikahäire. Vangla hinnangul on uute kuritegude toimepanemise risk olemas. Kriminaalhooldusametnik ei toeta J.R-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. J.R puudub vabaduses kindel elu- ja töökoht. Seoses majanduslike probleemidega ei saa ema poega ka materiaalselt aidata. J.R olid tõsised probleeme narkootikumide tarvitamisega. Uue kuriteo toimepanemise ja ohtlikkuse riskifaktorid on elu- ja töökoha puudumine, kuritegelik käitumine ja narkootikumide tarvitamine. Eeltoodu alusel leiab kriminaalhooldusametnik, et J.R-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole võimalik. J.R avaldas kohtuistungil, et asub vabanemise korral elama ema juurde. Ta võtab ennast arvele töötuna, tahab läbida kursusi tööoskuste omandamiseks ja tegelda lapsega. Enne vangistust elas ta elukaaslasega, neil sündis laps, kes oli 6 kuune, kui ta karistust kandma läks. Pere elas tol ajal lapse toetusest, elukaaslase toetusest ja juhutöödest saadavast sissetulekust. Tal ei ole tööoskusi ega -kogemusi. Enne vangistust tarvitas narkootikume. Sõltuvusest vabanemise programmides ei ole osalenud, sest teda ei ole sinna viidud. Programmis osalemise kava on kirjas ainult paberil. Praegu kannab üheksandat vabadusekaotuslikku karistust. Kohtu menetluses on veel kolm kriminaalasja.

Prokurör leiab, et J.R-i tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole võimalik, sest kinnipeetav ei ole teinud midagi endastolenevat oma seniste kuritegelike eluviiside muutmiseks. KarS § 76 lg. 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Täitmiskohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ning prokuröri arvamuse, leiab, et pole võimalik J.R vangistusest tingimuslikult enne tähtaega vabastada küllaldaste materiaalsete aluste puudumise tõttu. J.R kannab karistust teise astme kuritegude eest ning on ära kandnud üle 1⁄2 karistusajast. Seega on olemas KarS § 76 lg 2 p 1 ettenähtud formaalne alus tema karistusest tingimuslikult ennetähtaegseks vabastamiseks. VangS § 76-st tulenevaid kitsendusi ei ole. KarS § 76 lg. 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel tuleb kohtul arvestada kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut ja tema varasemat elukäiku. Vangla spetsialistide hinnangul on J.R-i puhul uute kuritegude toimepanemise risk kõrge. Tema kuritegelikku käitumist iseloomustab tihe seos sõltuvuse ja kuritegevuse vahel. J.R on vabaduses elukoht ja lähedastest isikutest koosnev sotsiaalne võrgustik. Lähedased on valmis teda toetama, kuid kinnipeetav ise ei ole teinud midagi endastolenevat, et vabaneda sõltuvusprobleemidest ja sellega vähendada uue kuriteo riski. Vangla spetsialistid soovitavad sõltuvusest vabanemise probleemidega tegelema hakata vanglas. Vabanemisel ei ole J.R tööd. Töö leidmist raskendavad ka kutseoskuste ja varasemate töökogemuste puudumine. Eeltoodud põhjustel ei ole võimalik ennetähtaegne tingimisi vanglast vabastamine. J.R on vaja vanglas alustada tegevust resotsialiseerumiseks, osaleda sotsiaalprogrammides, omandada oskusi ühiskonnas toimetulekuks ja õiguskuulekaks käitumiseks.

Ene Muts täitmiskohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.