1-09-12872
Kohus
Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
14. juuli 2010.a. Tartu Kohtumaja, Kalevi 1
Kohtunik
Ene Muts
Kohtuistungi sekretär
Kädi Leola
Prokurör
Alar Häidberg
Kriminaalasja number
1-09-12872 (09260101097)
Taotluse esitaja
Kristjan Kolsarile Tartu Maakohtu 19.08.2009. a otsusega KarS § 202 lg 2 p 1, § 306 lg 1 ja § 307 lg 1 järgi mõistetud karituse täitmisele pööramine Kriminaalhooldusametnik Anton Aunma
Süüdimõistetu
Kristjan Kolsar
Taotluse sisu
Elukoht: xxx; isikukood: 39103172730; ei tööta
Kaitsja
Süüdi mõistetud Tartu Maakohtu 19.08.2009. a otsusega KarS § 202 lg 2 p 1, § 306 lg. 1 ja § 307 lg. 1 järgi tingimisi katseajaga 18 kuud Katseaja algus 19.08.2009. a ja katseaja lõpp 18.02.2011. a Tõkend – vahistamine –valitud Tartu Maakohtu 15.02.2010. a määrusega, kinni peetud 26.06.2010. a. Vandeadvokaat Anu Pärtel
juhindudes KarS § 74 lg 4 ja KrMS § 427
Pikendada Kristjan Kolsarile Tartu Maakohtu 19.08.2009. a otsusega määratud katseaega 1 (ühe) aasta võrra, s.o. 2 (kahe) aasta ja 6 (kuue) kuuni, kuni 18.02.2012.a. KrMS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata Kristjan Kolsarile katseajaks kontrollkohustus: mitte tarvitada alkoholi. Jätta kriminaalhooldaja taotlus rahuldamata. Tõkend – vahistamine – tühistada kohtumääruse kuulutamisel.
1(3)
Välja mõista Kristjan Kolsarilt 900 (üheksasada) krooni riigituludesse menetluskulude katteks. Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 SEB pangas või arvele nr 221023778606 Swedbank pangas, viitenumber 2800049874. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtumääruse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajal menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtumäärus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul määruse kättesaamisele järgnevast päevast arvates. Põhjendused. Tartu Maakohtu 19.08.2009. a otsusega tunnistati süüdi Kristjan Kolsar KarS § 202 lg 2 p 1, § 306 lg. 1 ja § 307 lg. 1 järgi ning talle mõisteti KarS § 64 lg 1 järgi üksikkaristustest raskeima suurendamise teel liitkaristus 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel ei pööratud vangistust täielikult täitmisele, kui Kristjan Kolsar ei pane 18 (kaheksateist) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab käitumiskontrolli ajal nõuetekohaselt KarS § 75 lg. 1 sätestatud kontrollnõudeid järgmiselt:
2(3)
Kristjan Kolsar seletas, et ta oli Soomes tööl. Kui teda kahtlustatavana kinni peeti, siis lasti vabaks tingimusel, et ta leiab tegeliku kuriteo toimepanija. Ta teadis, kes tegelikult teo toime pani, kuid ei leidnud teda. Kartuses, et tema suhtes kriminaalmenetlus jätkub, läks ta Soome tööle. Kui ta 04.06.2010. a koju tagasi tuli, oli tulnud politseist kiri, et kriminaalmenetlus on tema suhtes lõppenud. 26.06.2010. a pöördus ta politseisse abi saamiseks ja siis peeti ta kinni kui tagaotsitav. Tal on võimalik tööle asuda OÜ-sse Trucco äärekivide paigaldajana. Sõber leidis seal töö ja on pidanud tööandjaga läbirääkimise ka temale töö saamiseks. Soomes tegi ta sama tööd. Ta taotleb mitte pöörata karistust täitmisele ja on nõus katseaja pikendamisega. Ta on nõus, et talle määratakse alkoholi tarvitamise keelu kohustus. Pärast kriminaalhooldusaluse ärakuulamist pidas kriminaalhooldusametnik kriminaalhoolduse jätkamist võimalikuks katseaja pikendamise korral. Prokurör leiab, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ja Kristjan Kolsarile mõistetud karistus tuleb täitmisele pöörata. Kaitsja leiab, et kriminaalhooldusametniku taotlus on esitatud põhjendatult, kuid Kristjan Kolsari rikkumisi on võimalik heastada katseaja pikendamisega. Kriminaalmenetlusest pakkuminek ei olnud mõistlik ja arukas tegu ning seetõttu katkes ka kriminaalhooldus. Kristjan Kolsar on nõus rikkumisi heastama katseaja pikendamisega. Täitmiskohtunik asub seisukohale, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud, kuid Kristjan Kolsarile mõistetud karistuse täitmisele pööramine ei ole otstarbekas. Kristjan Kolsar on rikkunud KarS § 75 lg 1 p 1 järgi temale määratud kontrollnõuet ja jätnud täitmata registreerimiskohustuse. Kohtuistungil asja arutamisel ilmnes, et ta on läinud Soome tööle kriminaalhooldajalt luba küsimata, kuid seda asjaolu ei ole karistuse täitmisele pööramise taotluse põhjendusena kohtule esitatud. Kristjan Kolsar on kriminaalkorras karistatud ühel korral, kohtuotsusega, millega mõistetud karistuse täitmisele pööramise küsimust arutatakse. Tema katseajal kahtlustatavana kinnipidamisest ei ole alustatud Kristjan Kolsari suhtes kriminaalmenetlust. See on tema suhtes lõpetatud ja asi on kohtusse saadetud teise isiku kahtlustusega. Kohtuistungil pidas kriminaalhooldusametnik võimalikuks kriminaalhoolduse jätkamist katseaja pikendamise korral. Kristjan Kolsar on teinud järeldused rikkumisest ning on endale kontrollkohustuse võtmisega nõus neid heastama. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel alkoholi tarvitamise keelu määramine aitab kaasa kriminaalhooldusele. Varasematest alkoholiseaduse järgi määratud karistustest on alust järeldada probleemi olemasolu. Tõkend – vahistamine tuleb tühistada. Tartu Maakohtu 15.02.2010. a määrusega kohaldatud tõkendiga vangistuses oldud aeg 26.06.-14.07.2010. a tuleb arvata kantud karistuse hulka. Asja arutamisega kaasnes menetluskulu, kaitsjatasu 900 krooni. KrMS § 180 lg 1 alusel jääb see süüdimõistetu kanda.
Ene Muts täitmiskohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.