Kohtulahend

EDASIKAEBAMISE KORD

KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel on kohtumenetluse poolel kohtuotsuse peale õigus esitada apellatsioon ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15.peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. KrMS § 319 lg 1 alusel tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. KrMS § 319 lg 2 alusel esitatakse apellatsioon otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.

ASJAOLUD

Kokkuleppes kajastatud süüdistus P.G süüdistatakse selles, et tema, 27.04.2010.a kella 21.00 paiku Tartus XXX ees tõukas oma elukaaslase E.P. alaealise poja K.K. pea ja vasaku küljega vastu XXX maja seina. Seejärel haaras P.G K.K. kukla juurest riietest kinni ja viskas ta maja välisuksest sisse koridori, kus lõi selili koridori põrandal lamavat kannatanut jalaga vastu kannatanu vasaku sarna piirkonda. Oma tegevusega põhjustas P.G K.K. füüsilist valu ja tervisekahjustusena näo verevalumi. Sellega pani P.G toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o tervise kahjustamise ja valu tekitanud kehalise väärkohtlemise. Kokkuleppes kajastatud karistus KarS § 121 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatav P.G-le karistuseks 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 27.-28.04.2010.a, so 2 päeva. Kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 3 (kolm) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 74 alusel vangistust ei pöörata täitmisele, kui P.G 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ning täidab KarS §-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: • elab kohtu poolt määratud alalises elukohas; • ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, • allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, õppe- või töökoha vahetamiseks. Kohtu seisukoht Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel jäi süüdistatav kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. KrMS § 180 lõikes 1 sätestatu kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Käesolev kohtuotsus on süüdistatava suhtes süüdimõistev. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks: - 960.- krooni kaitsjatasu (lk 33: 840.- krooni kohtueelses menetluses + 120.krooni kohtumenetluses; KrMS § 175 lg 1 p 4), - süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 6525.- krooni (KrMS § 175 lg 1 p 9, KrMS § 179 lg 1 p 2).

KrMS § 180 lg 3 alusel jätab kohus sundrahast 5000.- krooni riigi kanda, kuna täies ulatuses sundraha tasumine käib P.G-le ilmselt üle jõu – P.G saab poole kohaga tööle järgmise kuu algusest enda lapsehoolduspuhkusele mineva elukaaslase asemele, perre sünnib septembris kolmas laps, P.G sissetulek oma uuel töökohal ei ole suur (1500 kuni 2000 krooni netona) ning perel puudub registreerimisele kuuluv kinnisvara, elavad üürikorteris. Heli Sillaots

kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.