Kohtulahend

Põhjendus S.J mõisteti süüdi Harju Maakohtu 02.07.2008.a otsusega KarS § 331 järgi ning teda karistati 4 kuu ja 15-päevase vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Harju Maakohtu 24.05.2006.a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 2 kuud ja 21 päeva vangistust. Karistusaeg algas 02.07.2008.a ja lõpeb 22.09.2010.a. Õigus taotleda tingimisi ennetähtaegset vabanemist KarS § 76 lg 2 p 2 alusel tekkis 06.04.2010.a. S.J on varem kriminaalkorras karistatud 6-l korral: 1) 10.02.1994.a Kohtla-Järve Linnakohtu poolt KrK § 207 lg 1 ja § 139 lg 2 p 1,2,3 järgi 3 aastat 3 kuud vabadusekaotust tingimisi katseajaga 2 aastat; 2) 15.06.1995.a kohtla-Järve Linnakohtu poolt KrK § 110 järgi rahatrahv 1500 krooni; 3) 21.08.1998.a Kohtla-Järve Linnakohtu poolt KrK § 197 lg 1 ja § 139 lg 2 p 1,2,3 järgi 8 kuud vabadusekaotust; 4) 22.09.1999.a Kohtla-Järve Linnakohtu poolt KrK § 141 lg 2 p 1 järgi lõplik karistus 5 aastat vabadusekaotust; 5) 15.12.2004.a. Ida-Viru Maakohtu poolt KarS § 118 p 1 järgi lõplik karistus 4 aastat 10 kuud ja 22 päeva vangustust. 6) 24.05.2006.a Harju Maakohtu poolt KarS § 331 alusel 6 kuud vangistust, KarS § 65 lg 2 alusel 3 aastat 11 kuud 13 päeva vangistust. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on vanglas S.J-i distsiplinaarkorras karistatud üle 20 korra, viimati 20.10.2009.a noomitusega. Vabanedes asub elama õe juurde xxx. Enne vangistust töötas erinevatel töökohtadel. Rahalisi nõudeid on Tartu Vangla andmeil üle 63 000 krooni. Hetkel õpib Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumi 12. klassis ning osaleb sõltlaste rehabilitatsiooniprogrammis. Vabaduses tarvitas alkoholi, viimane kuritegu toime pandud alkoholijoobes. Tarvitanud ka narkootikume, vangistuse ajal on teda kahel korral karistatud narkootilise aine tarvitamise eest. Vangla hinnangul on S.J-i vabanemisel ohustatud isikud, kes koos temaga tarvitavad alkoholi või narkootikume, alkoholijoobe seisundis võib rünnata teisi isikuid ja kahjustada nende vara. Tartu Vangla toetab S.J-i ennetähtaegset vabastamist juhul, kui tema suhtes kohaldatakse katseajal intensiivset kontrolli. Kriminaalhooldusametnik toetab S.J-i ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Kinnipeetaval on vabaduses võimalus elama asuda õe juurde, ümbruskonnas negatiivset mõju avaldavaid tuttavaid ei ole. Vabanedes on võimalus minna õemehe juurde abitöölisena ehitusele. Kriminaalhooldusametnik peab positiivseiks asjaoludeks toetava sotsiaalse võrgustiku ja kehtiva isikuttõendava dokumendi olemasolu; huvi hariduse omandamise vastu, sotsiaalprogrammide läbimist; tööle asumise võimalust. Uue kuriteo ja ohtlikkuse riskifaktorid on varasem karistatus ja pidevad distsipliinirikkumised vanglas, narkosõltuvus, alkoholi kuritarvitamine, agressiivsus ning kriminaalse taustaga tutvusringkond. Kriminaalhooldusametnik leiab, et S.J tuleks vanglast tingimisi ennetähtaegselt vabastada, et teostada tema üle käitumiskontrolli. Kriminaalhooldusametnik palub käitumiskontrolli ajaks määrata kohustusteks mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, otsida töökoht, omandada üldharidus või eriala kohtu määratud tähtajaks, mitte viibida kohtu määratud paikades ega suhelda kohtu määratud isikutega ning osaleda sotsiaalprogrammides.

S.J avaldas istungil, et soovib ennetähtaegset vabastamist ja lubab täita kõik sellega kaasnevad kohustused. Prokuröri arvamuse kohaselt ei ole põhjendatud S.J-i ennetähtaegne vabastamine, kuna ta on vanglas saanud kriminaalkaristuse ja hulgaliselt distsiplinaarkaristusi, milledest viimane on veel kehtiv. Peale selle on lahendamata narkosõltuvuse probleem. Kaitsja leidis kohtus, et S.J tuleks vabastada ennetähtaegselt lähtudes tema lubadustest ja soovist alustada seaduskuulekat elu. Kohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse, kaitsja ning prokuröri arvamuse, leiab, et S.J-i tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud S.J on ära kandnud suure enamuse mõistetud karistusest ja seetõttu on olemas ettenähtud formaalne alus tema vabastamiseks tingimisi enne tähtaega. Karistuse kandmise ajal vanglas on ta aga toime pannud kuriteo ja hulgaliselt distsipliinirikkumisi ning viimane karistus ei ole veel kustunud. Peale selle on S.J-i varem kriminaalkorras karistatud korduvalt ja ta olnud ka kriminaalhooldusel, kuid jätnud nõuded täitmata. Käesoleva aja seisuga on lahenduseta ka narkosõltuvuse probleem. Nendel asjaoludel jääb väheks S.J-i lubadustest tema ennetähtaegseks vabastamiseks koos hulga lisatingimustega. Madis Kägu Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.