Kriminaalasi nr . 1 – 10- 8239
Kohus
Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Ülle Raag
Kohtuistungisekretär
Margit Veike
Otsuse tegemise aeg ja koht
21. juuni 2010. a Jõgeva
Kriminaalasja number
1-10-8239
Kriminaalasi
J.F*a vastu esitatud süüdistus KarS § 121 järgi süüdistatav: J.F (isikukood xxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx); emakeel-eesti keel, kesk-eri haridus, töökoht- ei tööta, kriminaalkorras karistatud kolmel korral: 1) 16.08.1994 Jõgeva Maakohtu poolt KarS § 139 lg.2 p.1 alusel rahatrahv 500 krooni: 2) 29.07.2005 Jõgeva Maakohtu poolt KarS § 424 alusel 4 kuud vangistust KarS § 74 alusel tingimuslikult 18-kuulise katseajaga koos mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 1 aastaks; 3) 20.03.2006 Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajas KarS § 199 lg 2 p.7 alusel 3 kuud vangistust liidetud KarS § 65 lg.2 alusel eelneva karistusega, kokku 6 kuud vangistust. Väärteokorras pärast karistuse kandmiselt vabanemist ei ole karistatud;
Menetlusosalised ja nende esindajad
Tõkend- elukohast lahkumise keeld. Prokurör : Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokuröri abi Margit Luga; Kaitsja : vandeadvokaat Matti Reinsalu. Kohtuistungi toimumise aeg
21. juuni 2010. a
Juhindudes KrMS § 239 lg.3, § 246, § 248 lg.1 p.5, § 249, §311, § 313 lg.1, § 175 lg.1 p.4,§ 180 lg.1, maakohus o t s u s t a s:
Süüdi tunnistada J.F vangistust.
KarS § 121 järgi ja karistuseks mõista 4( neli) kuud
kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete rikkumise peale Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Kaebuse esitamise soovist tuleb kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse 15 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuotsus on kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav. Kriminaalasi on kohtu menetlusse saabunud menetlemiseks kokkuleppemenetluses. Prokurör jääb kokkuleppe juurde, selgitab kokkuleppe sõlmimise asjaolusid ja karistuse valikut. Tekitatud kahju katteks on kannatanu L.Lomp praeguseks saanud kätte 1000 krooni. Prokurör palub kokkuleppe alusel teha kohtuotsuse. J.F kinnitab, et ta on süüdistusest aru saanud ja ennast süüdi tunnistanud. Kokkuleppe sõlmis vabatahtlikult. Kahjud on nõus kinni maksma. Kahju hüvitab oma töötasust, ta on ikka kogu aeg tööl käinud, ainult praegu on vahe sees. Alkoholist püüab hoiduda, saab ehk ilma arsti abita hakkama. Kohtuotsus tuleks teha kokkuleppe alusel. Süüdistatava J.F*a kaitsja vandeadvokaat Matti Reinsalu kinnitab, et kokkulepe on sõlmitud vabatahtlikult, põhjalikult läbi arutatud. Kaitsja palub kokkuleppe võtta kohtuotsuse aluseks. Kohus kohtulike tõendite uurimise tulemusena on veendumusel, et J.F tuleb süüdi tunnistada temale esitatud süüdistuses- selles, et tema 07.03.2010 kella 23.00 paiku xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxoma elukohas korteris nr x väärkohtles kehaliselt tal külas olnud xxxxxxxxxxxxxxxx`i , mis seisnes selles ,et väänas xxxxxxxxxxxxxxxxrandmetest, kägistas kahe käega kõrist, lõi parema käe rusikaga vasaku oimu piirkonda , mille tagajärjel kukkusid kannatanul peast ära prillid ja tekitas oma käitumisega verevalumi vasaku oimu piirkonda, ülalau sinakuse, oimu piirkonna valulikkuse ning mille käigus lõhkus ära mobiiltelefoni NOKIA 6111. väärtusega 1200.- krooni. Seega pani toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtule on esitatud järgmine kokkulepe: KarS § 121 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 ja lg.3 alusel mõistetavat karistust täitmisele mitte pöörata, kui J.F 18-(kaheksateist)kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle karS § 75 käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõuded ja kohustused: 1)elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxmaakond; 2)ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ; 3)alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4)saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5)saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. KarS § 75 lg.2 p.1 alusel kohustada J.F*a tasuma alates kohtuotsusele järgnevast kuust igakuiselt 25.kuupäevaks 300 krooni tekitatud kahjude katteks kuni kogu kahjusumma tasumiseni. KarS § 75 lg.2 p.2 alusel kohustada J.F-i katseaja jooksul mitte tarvitama alkoholi.
Kohus kohtulike tõendite uurimise tulemusena on seisukohal, et kokkuleppe saab võtta aluseks kohtuotsuse koostamisele. Esitatud asjaolud annavad aluse kvalifitseerida Leo Külaots*ale esitatud süüdistus kui kuritegu KarS § 121 järgi. Kokku lepitud karistusega saab kohus nõustuda, kuna see vastab toimepandud teo raskusastmele.J.F on varem karistatud kolmel korral, mistõttu rahalise karistuse mõistmine temale ei ole õigustatud. Arvestades temal olevat alkoholi tarvitamise kalduvuist, mis on põhjustanud ka süüteo toimepanemise, on õigustatud temale kontrollnõuete, s.h. alkoholi tarvitamise keelu ja käitumiskontrolli kehtestamine. Tsiviilnõue on esitatud 3550 krooni saamiseks. Tsiviilnõudele ei ole süüdistatav vastu vaielnud ja on sellest osa- 1000 krooni- hüvitanud. Kannatanu on taotlenud süüdistatavaga kokku leppida kahju tasumise viisis ja korras. Kannatanu on kahju suurust selgitanud ja põhjendanud (tl.12-13). Kohus leiab, et tegemist on kahjuga, mis kuulub hüvitamisele VÕS § 127 lg.1, § 128 lg.3,lg.4, § 132 lg.1, § 1043, § 1045lg1p5 alusel. Varaline kahju seisneb purunenud telefoni eest nõutavas summas 200 krooni, tervisekahjustusega kaasnevates eriarsti vastuvõtukulus 50 krooni, transpordikulus arstile 300 krooni ja haiguslehel oldud aja eest saamata jäänud töötasu kaotuses 3000 krooni. Kokku 3550 krooni. Menetluskuludena tuleb süüdimõistetult välja mõista sundraha ja tasu õigusabi eest. Kaitsja on esitanud taotluse temale kaitsetasu määramise kohta kriminaalasja kohtulikus menetluses, viidates Eesti Adavokatuuri juhatuse 15.12.2009 otsusega kinnitatud korrale: - osavõtt kohtuistungist – 1 pooltund 100 krooni. Lisandub käibemaks 20%, kokku taotletav tasu 120 krooni. Kohus hindab kaitsja poolt osutatud õigusabi mahtu vastavalt “Riigi õigusabi seadusele” ja selle muudatustele. Riigi õigusabi seaduse § 22 lg.1 järgi: Riigi õigusabi andmise otsustanud kohus, uurimisasutus või prokuratuur määrab riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaks pärast õigusteenuse osutamise lõpetamist advokaadi esitatava taotluse alusel. Kohus on seisukohal, et õigusabi osutamise eest on taotletud tasu vastavalt ja tuleb määrata taotletud ulatuses. Kohtueelse uurimise lõpuleviimisel ja prokuratuuris on määratud riigi õigusabi tasu 2520 krooni vandeadvokaat M.Reinsalu õigusabi eest (tl.34,35). KrMS § 190 lg.1 järgi kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määrab menetleja, kes menetluskulud hüvitab (p.1). KrMS § 175 lg.1 p.4 järgi on menetluskuluks määäratud kaitsjale makstud tasu; KrMS § 180 lg.1 järgi süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 189 lg.2 järgi kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse kohtumäärusega või kohtuotsusega. Käesoleval juhul on menetluskuluks määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 2520 krooni ja kohtumenetluses summas 120 krooni, kokku 2640 krooni ja see tuleb kriminaalmenetluse kuluna hüvitada süüdimõistetul J.F. Kohtunik Ü.Raag
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.