1-10-2348
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
21. juuni 2010. a Tallinn
Kriminaalasja number
1-10-2348
Kohtukoosseis
Eesistuja Meelika Aava, liikmed Julia Katškovskaja ja Malle Preimer
Kohtuistungi sekretär
Kea Lemming
Tõlk
Marina Lepiksoo
Kohtuistungi toimumise aeg ja koht
15. juuni 2010. a Tallinnas, avalik kohtuistung
Kriminaalasi
P.L süüdistuses KarS § 25 lg 2 - § 199 lg 2 p 9 järgi
Apelleeritud kohtuotsus
Harju Maakohtu 23. veebruari 2010. a otsus kiirmenetluses lühimenetluse korras
Apellatsiooni esitaja
Süüdistatav P.L
Prokurör
Külli Aasa
Süüdistatav
P.L xxx elukoht xxxxxxx xxxxxx xx-x, ei tööta, varem 8 korda kriminaalkorras karistatud, viimati 6. veebruaril 2010. a Harju Maakohtu poolt KarS § 25 lg 2 - § 199 lg 2 p 4 järgi 4 kuu vangistusega, mis asendatud 236 tunni üldkasuliku tööga, kinni peetud 21. veebruar 2010.a
Kaitsja
Advokaat Toomas Pilt
Harju Maakohtu 23. veebruari 2010. a otsus P.L suhtes jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata. 1(4)
Edasikaebe kord Kohtuotsus tehakse teatavaks 21. juunil 2010. a kriminaalkolleegiumi kantselei kaudu. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav võib esitada kassatsiooni üksnes advokaadist kaitsja vahendusel.
2(4)
eeldab, et isik on toime pannud vähemalt kolm vargust, sealjuures ei ole tähtis, kas need teod tuleks üksikult subsumeerida KarS § 199 (kuritegu) või § 218 (väärtegu) alla. Lisaks on vajalik, et isiku poolt toime pandud teod on omavahel seotud, s.t et need üksikud vargused moodustavad teatud sisulise süsteemi. Seotud on teod omavahel eelkõige juhul, kui varastamine on kujunenud isikule elustiiliks - näiteks hangib isik endale varastades elatist, see on talle püsiva või alatise sissetuleku allikas, või sooritab süütegusid väljakujunenud harjumusest lähtuvalt. Süstemaatilisuse jaoks ei ole oluline, kas isik on varasemate varguste eest süüdi mõistetud (õiguslik retsidiiv) või on need tuvastatud alles ühes menetluses (faktiline retsidiiv). Süstemaatilise varguse võivad moodustada nii kuriteod kui ka väärteod. Süütegude vaheline ajavahemik iseenesest ei ole aga süstemaatilisuse moodustamiseks oluline. Kui isik on karistatud varem korduva varguse eest KarS § 199 lg 2 p 4 järgi, võib teda süstemaatilise varguse eest vastutusele võtta sõltumata varastatu väärtusest. Sel juhul neeldub korduvus süstemaatilisuses ning isiku tegu kvalifitseeritakse üksnes KarS § 199 lg 2 p 9 järgi. 5.2 Kohtukolleegium on seisukohal, et P.L-ile karistust mõistes on kohus lähtunud KarS §-s 56 sätestatust ning oma järeldusi veenvalt põhjendanud. Kohtukolleegium nõustub maakohtu põhjendustega ega pea KrMS § 342 lg 3 p-s 1 sätestatud õigust kasutades nende kordamist vajalikuks. Apellatsioonist ei nähtu, et Harju Maakohus oleks P.L-ile karistuse mõistmisel ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust või rikkunud oluliselt kriminaalmenetluse seadust, mistõttu apelleeritud kohtuotsus tuleb jätta muutmata. KrK § 199 lg 2 sanktsioon näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Kohus karistas P.L 7 kuu vangistusega, so sanktsiooni alammäära lähedase karistusega. Kuna kohus nõustus asja lahendamisega lühimenetluses, siis lühendati P.L-ile mõistetud karistust veelgi ühe kolmandiku võrra ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti vaid 4 kuud 20 päeva vangistust. Apelleeritud kohtuotsuses märgitakse õigesti, et P.L on varem samalaadsete kuritegude eest korduvalt karistatud, kuid vaatamata sellele jätkab ta kuritegude toimepanemist. Uue kuriteo pani ta toime kaks nädalat pärast eelmise kohtuotsuse kuulutamist. P.L talle kohtu poolt mõistetud üldkasulikku tööd tegema ei asunud ja pani selle tegemise tähtaja jooksul toime uue kuriteo. KarS § 69 lg 7 sätestab, et kui süüdimõistetu paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, siis asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa vangistusega ja mõistetakse KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristus. Seega ei võimalda seadus sellisel juhul süüdistatavale mõistetud karistust teist korda üldkasuliku tööga asendada. Puhtsüdamlikku kahetsust on kohus karistust kergendava asjaoluna juba arvesse võtnud. P.L poolt toime pandud kuriteod on käesoleval ajal laialt levinud ja seetõttu omab talle mõistetud vangistus ka üldpreventiivset eesmärki. 5.3 Riigikohtu kriminaalkolleegium 13. mai 2004. a otsuses on 3-1-1-40-04 rõhutanud, et isiku karistusest tingimisi vabastamine KarS § 73 ja 74 alusel ei ole iseseisev karistusliik, vaid see on kuriteo eest mõistetud põhikaristuse üks võimalikest individualiseerimise viisidest. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise aluseks on isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse ärakandmise ebaotstarbekaks.. KarS § 73 lg 6 kohaselt karistusest tingimisi vabastamist ei kohaldata tahtliku kuriteo toimepannud isikule, keda on karistatud vangistusega. Kuna P.L on varem korduvalt vangistust kandnud, siis ei ole võimalik tema suhtes KarS § 73 alusel karistusest tingimisi vabastamist kohtukolleegiumil isegi kaaluda.
3(4)
5.4 Tulenevalt asjaolust, et P.L ei ole mõjutanud seadusekuulekalt käituma isegi korduvad vanglakaristused, siis kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut arvestades puudub kohtukolleegiumi hinnangul alus tema suhtes ka KarS § 74 alusel karistusest tingimisi vabastamiseks.
Meelika Aava
Julia Katškovskaja
Malle Preimer
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.