Tallinna Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
21.juuni 2010.a. Tallinn
Kriminaalasja number
1-10-3014
Kohtukoosseis
Urmas Reinola, Ivi Kesküla, Paavo Randma
Kriminaalasi
Olga Fokina süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi
Apelleeritud kohtuotsus
Harju Maakohtu 23. aprilli 2010.a otsus lühimenetluses
Apellatsiooni esitaja
Süüdistatav Olga Fokina
Süüdistatav
Olga Fokina, isikukood 48809050232, elukoht Puhangu 8-98, Tallinn, kriminaalkorras karistatud 5-l korral, viimati 08.07.2009.a Harju Maakohtu otsusega KarS § 199 lg 2 p 9- § 25 lg 2 järgi vangistusega 4 kuud (karistus kantud), vahi all alates 23.04.2010.a.
Jätta Olga Fokina esitatud apellatsioon Harju Maakohtu 23. aprilli 2010.a otsuse peale kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 10 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
Asjaolud ja menetluse käik 1.Harju Maakohtu 23. aprilli 2010.a otsusega lühimenetluses tunnistati O. Fokina süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi (2 varguse katses) ja karistati vangistusega 9 kuud, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati ühe kolmandiku võrra ja määrati lõplikuks karistuseks 6 kuud vangistust. Karistusaja hulka arvati eelvangistusaeg 19.02.2010.a. ja 29.03.-30.03.2010.a, so. 3 päeva ja karistuseks mõisteti 5 kuud 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise algust arvestada alates kohtuotsuse kuulutamise päevast 23.04.2010.a. Olga Fokinalt mõisteti riigituludesse sundraha 6525 krooni ja kaitsjatasu 1620 krooni.
2.O.Fokina tunnistati süüdi selles, et tema, olles varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi ning karistatud 04.11.2008.a Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 9 - 25 lg 2 järgi, 23.12.2008.a Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 9 - 25 lg 2 järgi, 08.07.2009.a Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 9 - 25 lg 2 järgi, uuesti 19.02.2010.a kella 15.30 ajal võttis Tradehouse OÜ-le kuuluvast kauplusest Narva mnt 13, Tallinn võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil – 3 Australian Gold Continous Spray SPF 30 kogumaksumusega 1170 krooni, 2 Australian Gold Continous Spray SPF 50 kogumaksumusega 780 krooni, 1 Australian Gold Continous Aloe Freeze Spray maksumusega 395 krooni, 2 Australian Gold Freeze Aloe Gel kogumaksumusega 620 krooni, kõik kokku maksumusega 2965 krooni, kuid ta peeti peale kassadest möödumist kinni. Seega alustas O. Fokina vahetult süüteo toimepanemist, kuid see jäi lõpule viimata tema tahtest sõltumatutel asjaoludel; samuti selles, et tema, olles varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi ning karistatud 04.11.2008.a Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 9- 25 lg 2 järgi, 23.12.2008.a Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 9 - 25 lg 2 järgi, 08.07.2009.a Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 9- 25 lg 2 järgi, uuesti 29.03.2010.a kella 18.03 paiku Tallinnas, Valdeku 114 asuvast Maxima kauplusest võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Maxima Eesti OÜ-le kuuluvat kaupa: 3 pudelit rummi Bacardi Black maksumusega 205 kr/tk kogumaksumusega 615 krooni, kuid ta peeti peale kassadest möödumist kinni. Seega alustas O. Fokina vahetult süüteo toimepanemist, kuid see jäi lõpule viimata tema tahtest sõltumatutel asjaoludel Apellatsiooni sisu ja menetlusosaliste seisukohad 3.Esitatud apellatsioonis leiab süüdistatav, et kahe kuriteoepisoodi eest talle karistuseks mõistetud 6 kuuline vangistus on liialt karm, kuna kuriteod jäid lõpule viimata. Ta on oma süüd tunnistanud ja leiab, et mõistetud karistus tuleks asendada üldkasuliku tööga, mille tegemisest ta kõrvale hoiduma ei hakka. Ringkonnakohtu seisukoht 4.Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata (RKKKo nr 3-1-1-55-07). Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud, et sellisena tuleb käsitada apellatsiooni, milles esitatud argumendid ei ole konkreetse kriminaalasja lahendamise seisukohalt õiguslikult relevantsed ega anna seetõttu ühelgi juhul alust esimese astme kohtuotsuse või selles esitatud järelduste muutmiseks. Küsimus, kas esitatud apellatsioon on ilmselt põhjendamatu KrMS § 326 lg 2 teise lause tähenduses, tuleb ringkonnakohtul lahendada iga kriminaalasja pinnalt eraldi, arvestades kaebuses esitatud argumentide asjakohasust (RKKKo nr 3-1-1-96-09). Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, peab ringkonnakohus KrMS § 326 lg 2 teisest lausest juhindumist eriti põhjalikult kaaluma, lähtudes konkreetse asja eripärast. Õiguslikult asjakohase taotluse ja põhjendustega apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt mõistetud karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on seega võimalik juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Nii võib ringkonnakohus jätta karistuse muutmist taotleva apellatsiooni KrMS § 326 lg 2 teisele lausele tuginevalt läbi vaatamata põhjendusega, et mõistetud karistus ei hälbi karistuspraktikast (RKKKo nr 3-1-1-120-09). 5.Kohtukolleegium leiab, et käesoleval juhul puuduvad absoluutselt igasugused võimalused maakohtu otsuses tehtud õiguslike järelmite muutmiseks. Apellatsioonis ei vaidlustata mingeid sisulisi süüteo toimepanemise asjaolusid ega tõstatata põhimõttelisi õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada, vaidluse esemeks on üksnes süüdistatavale mõistetud karistus (vangistuse pikkus).
6.Riigikohus on karistuse mõistmise osas märkinud, et KarS §-st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü suurusest lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole. Veel on Riigikohus selgitanud, et karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke (RKKKo nr 3-1-1-14-07). Täiendavalt tuleb karistuse mõistmise juures arvestada ka veel õiguskorra kaitsmise huvisid positiivse üldpreventsiooni tähenduses. Hinnates apellatsiooni põhjendatust ja selle kohtuliku läbivaatamise otstarbekust, leiab kohtukolleegium, et maakohtu otsus vastab ülaltoodud nõuetele täiel määral.
Neil asjaoludel ja lähtuvalt KrMS § 326 lg-st 2, leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu.
Urmas Reinola
Ivi Kesküla
Paavo Randma
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.