Kohtulahend

Kohtuniku seisukoht H.A kannab karistust teise astme kuritegude toimepanemise eest. Viru Maakohtu 4. detsembri 2009. a otsusega mõisteti ta süüdi ning moodustati liitkaristus Viru Maakohtu 04.11.2009. a kohtuotsusega ärakandmata karistuse osas. Karistuse kandmise alguseks loeti 04.12.2009. a. Viru Maakohtu 04.11.2009. a otsusega mõisteti H.A süüdi ja moodustati liitkaristus Viru Maakohtu 05.05.2006. a otsusega ning Harju Maakohtu 28.08.2009. a otsusega karistuse ärakandmata osas. Karistuse kandmise alguseks loeti 4. november 2009. a. Harju Maakohtu 28.08.2009. a otsusega mõisteti H.A süüdi ja moodustati liitkaristus Viru Maakohtu 05.05.2006. a otsusega ja Viru Maakohtu 07.07.2009. a otsusega. 28.08.2009. a otsusega mõistetud karistus loeti kaetuks ja kantuks Narva Linnakohtu 05.05.2006. a otsusega mõistetud ja ärakantud karistusega ning ärakantavaks karistuseks jäi 07.07.2009. a otsusega mõistetud vangistus, mille algust loeti alates 21.12.2006. a. Seega kannab H.A vangistust alates 21.12.2006. a. Vastavalt KarS §-le 76 lg 1 punktile 2 teise astme kuriteo või esimese astme kuriteo ettevaatamatus toimepanemises süüdimõistetud isiku võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. Kuna karistusaeg algas 21.12.2006 ja lõpeb 19.10.2010, on käesolevaks ajaks kantud karistusajast enam kui pool ja rohkem kui kuus kuud. Rohkem kui 6 kuud on ta ära kandnud ka viimase kohtuotsusega mõistetud karistusest. Seega on olemas formaalne alus H.A tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. H.A on kriminaalkorras karistatud varasemalt üheksal korral. Alates 2007. aastast on süüdimõistetu vangistuses kodukorra rikkumisi toime pannud üle kolmekümne korra, millest kaheksateist distsipliinirikkumist on toime pandud käesoleval aastal. Alles 25.02.2010. a on kinnipeetava suhtes kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid. Vangla käskkirjast nähtub, et kinnipeetav on ohtlik teistele isikutele ja vangla julgeolekule. Samuti on kinnipeetav ohtlik enesele, kahjustades oma tervist. 2009. aastal on H.A kahjustanud oma tervist neljal korral. Tartu Vangla on hinnanud kinnipeetava kõrgohtlikuks. Nimetatud asjaolud näitavad, et tegemist on isikuga, kes on õiguskorra suhtes ükskõikne ning ei arvesta teistega. Vabaduses puudub süüdimõistetul elu- ja töökoht. Tema ema ei ole nõus H.A oma elamispinnale majutama. Sotsiaaleluruumi või rehabilitatsioonikeskuses elamise võimaluse kohta andmeid pole. Seega ei ole ainuüksi juba elukoha puudumise tõttu tema suhtes võimalik kriminaalhooldust teostada. H.A puuduvad tööoskused, -kogemused ja omandatud eriala, enesetäiendamisest ta huvitatud ei ole. Vabanemisfondis vahendid puuduvad ning vangistuses teda keegi rahaliselt ei toeta. H.A tunnistab narkootikumide tarvitamist, süstimist ja sõltuvust. Kinnipeetaval puudub motivatsioon muutuda ja ta ei ole kindel, kas õnnestub peale vangistust narkootilistest ainetest loobuda. Tarvitamist jätkates võib ta olla ohtlik nii endale kui teistele. Vangistuse ajal ei ole ta soovinud osaleda sotsiaalprogrammides, kus tegeletakse sõltuvusprobleemidega. Süüdimõistetu tutvusringkonda kuuluvad sõltuvusprobleemide ja kriminaalse käitumisega isikud.

Tartu Vangla andmete kohaselt ei ole kinnipeetav vangistuse ajal üles näidanud soovi käituda õiguskuulekalt ning tema suhtumine õiguskorda on üleolev. Isik rikub tahtlikult vangla tööd reguleerivaid õigusakte ja suhtub ametiisikutesse negatiivselt. Ta ei toeta ühiskonna väärtushinnanguid ega ole valmis muutusteks, mistõttu ei saa välistada uusi seadusrikkumisi. H.A on diagnoositud krooniline haigus ja psüühikahäire; enesehinnang on madal ning mina-pilt negatiivne. Tal on välja kujunenud elustiil, mida muuta ei soovi; puudub toimetuleku- ja probleemide lahendamise oskus; domineerib agressiivne käitumine. H.A sõnul on ta elu suhtes ükskõikne. Ka kohtuistungil antud selgitustest ilmnes, et tal puudub motivatsioon ja ta ei ela kindel, et suudab ilma õiguserikkumisteta toime tulla. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et H.A puhul on vabaduses olemas suur uute kuritegude toimepanemise oht, mida ei suuda kriminaalhooldus maandada, mistõttu ei ole võimalik teda karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. KrMS § 180 lg 3 sätestab, et menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. H.A on tasumata haginõudeid 60 109 krooni ulatuses, mille kustutamine on ebatõenäoline. Kohtu hinnangul puuduvad tal vahendid menetluskulude tasumiseks, mistõttu õigusabikulud 250 krooni tuleb jätta riigi kanda.

Ingeri Tamm Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.