1-10-4107/9 - Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja - lahend.ee

Prokurör leidis, et A.V süü sõiduki joobes juhtimises on tõendamist leidnud ja õigesti kvalifitseeritud KarS § 424 järgi. Iga juht peab liiklusseadust teadma ning sõiduki joobes juhtimine on keelatud. Süüdistuses või süüdistusaktis ei pea prokuröri arvates olema viidet Liiklusseaduse §-dele, sest kriminaalvastutusele võetakse iga isik, kelle alkoholijoove on vähemalt 0,75mg/l või sellest suurem joove ning A.V oli joobeks mõõdetud 1,05 mg/l. Süüdistuses märgitud laiendmääramatus 0,10 mg/l tuleneb prokuröri arvates mõõteseadusest, mis vahel liidetakse ja vahel lahutatakse mõõtetulemusest. Kuigi A.V-le ei ole kunagi välja antud juhiluba ning riigikohus on andnud selgituse selle kohta, et juhtimisõigust ei saa ära võtta isikult, kellel sellist õigust pole kunagi olnud, peab prokuröri arvates A.V süüdi tunnistama ka KarS § 329 järgi, kuna eelmise kohtuotsusega oli juhtimisõigus temalt siiski ära võetud 7 kuuks ning vähem kui 2 kuu möödumisel juhtis ta uuesti autot ja hoidus sellega kõrvale karistuse täitmisest. A.V karistamist taotles prokurör 9-kuulise vangistusega, mida lühimenetlusest tingituna vähendada kolmandiku võrra ning 6-kuulisele vangistusele tuleb liita eelmise otsuse järgi kandmata karistus. Kaitsja leidis, et kuigi süüdistusaktis puuduvad viited Liiklusseadusele, on tema kaitsealusele selge, et suurem alkoholijoove kui 0,75 mg alkoholi ühes liitris väljahingatavas õhus toob endaga kaasa kriminaalvastutuse. A.V mõõdetud joobe lõplik tulemus on 0,95 mg/l ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 424 järgi. Süüdistuses KarS § 329 järgi palus kaitsja A.V õigeks mõista, sest talle ei ole kunagi antud juhtimisõigust ning alusetu oli tema suhtes eelmise otsusega kohaldatud lisakaristus. Edasikaebamise korral oleks see otsus lisakaristuse osas tühistatud. Ning sellise lisakaristuse täitmisest kõrvalehoidumine ei saa kaasa tuua kriminaalvastutust. Kuigi A.V on varem kahel korral karistatud analoogse kuriteo eest (mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis), palus kaitsja talle mõista leebema karistuse kui taotles seda prokurör, sest vanglas viibides olevat süüdistatav aru saanud oma tegude keelatusest. TUVASTATUD ASJAOLUD ja KOHTU JÄRELDUSED KarS § 424 sätestab vastutuse mootorsõiduki või trammi juhtimise eest joobeseisundis ning näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni 3-aastase vangistuse. Joobeseisundi mõiste tuleneb liiklusseadusest. LS § 20 lg 31 lg 1 sätestab, et juht loetakse alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1, 50 mg alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 mg alkoholi. Õigusselguse põhimõttest lähtudes peaks kohtu arvates selline viide olema ka süüdistusaktis. Kohtuistungil kontrollitud tõenditest nähtub, et A.V on 09.10.2009.a. kinni peetud mootorsõiduki juhtimisel ning kell 22.50 mõõdeti indikaatorvahendiga tema joobeks 1,05 mg/l (kinnipidamise protokoll tl. 3-5; indikaatorvahendi kasutamise protokoll – tl. 14). Joobeseisund tuleb tuvastada politseiseaduses sätestatud korras ning seda korda järgides on A.V joove tuvastatud ka tõendusliku alkomeetriga ning vastavalt ettenähtud korrale on see ka väljatrükina dokumenteeritud (tl. 15). Sellest nähtub, et mõõtetsükkel koosnes kahest puhumisest ning mõõtmise lõplikuks lugemiks loeti kahe puhumise vähim tulemus – 1,05 mg/l. Sellest on lahutatud veel laiendmääramatus 0,1 mg/l ning A.V alkoholijoobeks on loetud 0,95 mg/l. Tõendusliku alkomeetriga mõõdetakse etanooli massikontsentratsioon kontrollile allutatud isiku väljahingatavas õhus.

Tunnistaja A. Trankmanni ütlustest (tl.16, 17-18) nähtub, et Tallinnas Kunderi-Jakobsoni ristmikul peatasid nad sõiduauto xxx, mida juhtis A.V, kes väitis, et tal pole juhilube ning ta oli joobes. Mootorsõiduki juhtimiselt ta kõrvaldati (otsus - tl.19). Kahtlustatavana ülekuulamisel on A.V (tl. 20 - 22) kinnitanud, et jõi tuttava juures konjakit ega osanud seletada, miks ta rooli taha istus. Jõudis autot juhtida 10 minutit, siis pidasid politseinikud ta kinni, tal mõõdeti joovet väljahingatavas õhus, kõrvaldati juhtimiselt ja viidi kainenema. 28.08.2009.a. Harju Maakohtu otsusest nähtub, et A.V karistati mootorsõiduki joobes juhtimise eest KarS § 424 järgi 6-kuulise vangistusega, millest kantuks loeti 2 päeva eelvangistust. Mõistetavale vangistusele (5 kuud 28 päeva) liideti kandmata karistus eelmise otsuse eest (28 päeva vangistust) ning liitkaristuseks jäi 6 kuud ja 26 päeva vangistust, mis asendati 412 tunni üldkasuliku tööga. Lisakaristusena võeti A.V-lt mootorsõiduki juhtimise õigus 7 kuuks. Kohus leiab, et A.V süü mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis on tõendamist leidnud ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 424 järgi. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Enne kohtuistungit tegi kohus ka suulise järelepärimise ARK-i ning nende andmetel ei ole A.V-le kunagi väljastatud juhilube. Sama kinnitas süüdistatav ise ka kohtuistungil. Ta on seega isik, kellel puudub mootorsõiduki juhtimise õigus. Mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kellel juhtimisõigus puudub, karistatakse LS § 741 lg 1 järgi. Kohtu arvates peaks tõend ARK-ist juhilubade olemasolu kohta sisalduma iga kriminaaltoimik kui tegemist on liiklussüüteoga. See on vajalik lisakaristuse küsimuse otsustamiseks. Riigikohtu kriminaalkolleegium oma 25.10.2009.a. otsuses nr. 3-1-1-86-09 on p-s 7.4 märkinud, et mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine lisakaristusena eeldab teo toimepanemise ajal sellise õiguse olemasolu süüdistataval või menetlusalusel isikul. Ei ole võimalik ära võtta õigust, mida isikul ei olegi olemas. Kuigi 28.08.2009.a. otsusega on A.V-lt ära võetud mootorsõiduki juhtimise õigus 7 kuuks, ei saa sellel olla mingit juriidilist tähendust, kuna A.V ei ole sellist õigust kunagi olemas olnud. Ka pärast 7 kuu möödumist pole tal õigust juhtida mootorsõidukit. Asjaolu, et A.V juhtimisõigust omamata 09.10.09.a. uuesti mootorsõidukit juhtis, ei saa kaasa tuua vastutust KarS § 329 järgi ning selles süüdistuses tuleb ta õigeks mõista. Samuti ei saa teda karistada ka LS § 741 järgi, sest see on hõlmatud sõiduki joobes juhtimisega. Ühe teoga on realiseeritud mitme süüteo koosseis. Täpsustuse korras märgib kohus, et igas süüdistuses KarS § 329 järgi tuleb ära näidata, kas ja millal on kohtuotsus täitmisele pööratud. Karistuse mõistmisel lähtub kohus A.V süü suurusest, arvestab kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning lähtuda tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvidest.

Kergendavaks asjaoluks loeb kohus tema süü puhtsüdamlikku kahetsust, raskendavad asjaolud puuduvad. A.V on joobes juhtimise eest karistatud kriminaalkorras juba kahel korral. Esmalt mõisteti talle lühiajaline vangistus tingimisi. Katseajal toime pandud uue analoogse rikkumise eest mõistetud vangistust asendati üldkasuliku tööga. Kuna ta hoidus kõrvale ÜKT tegemisest ega ilmunud ka registreerimiseks kriminaalhooldaja juurde, asendati 12.01.2010.a. määrusega ÜKT uuesti vangistusega. Kuna A.V puuduvad regulaarsed sissetulekud, tal on hulgaliselt tasumata rahatrahve mõistetud väärtegude eest, ei pea kohus võimalikuks teda karistada rahalise karistusega, sest selline karistus ei oleks tema puhul täidetav. Samuti ei vastaks selline karistus ka tema süü suurusele ega ole piisavaks vahendiks tema mõjutamisel mitte toime panna analoogseid tegusid. A.V-le tuleb karistuseks mõista vangistus ning see ei saa olla sanktsiooni alammäära lähedane nagu taotles seda kaitsja. Korduvalt alkoholijoobes rooli istudes on A.V näidanud, et ta ei saa aru oma käitumise ohtlikkusest, ei hooli ei enda ega kaasliiklejate eludest või tervisest, sest joobes juht on ohtlik kõigile liiklejatele. Temal mõõdetud joobe suurusest lähtudes peab kohus aga võimalikuks karistada teda alla sanktsiooni keskmist määra. Kohus peab põhjendatuks karistada teda 9-kuulise vangistusega, mida lühimenetluse tõttu tuleb kolmandiku võrra vähendada ning millest kantuks tuleb lugeda 2 päeva eelvangistust (9.-10.10.09.a.) ning kandmisele kuulub 5 kuud ja 28 päeva vangistust. Mõistetavat karistust tuleb KarS § 65 lg 2 alusel suurendada eelmise otsusega mõistetud karistuse kandmata osa võrra. Kohtuotsuse tegemise seisuga 16.06.2010 on A.V eelmise otsuse järgi mõistetud karistusest ära kantud 5 kuud ja 7 päeva ning kandmata on 1 kuu ja 19 päeva vangistust. Seega jääb tal liitkaristusena kanda 7 kuud ja 17 päeva vangistust algusega 16.06.2010.a. Süüdimõistva kohtuotsuse korral tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud. KrMS § 175 lg lg 1 p 4 ja 9 kohaselt on menetluskuludeks antud kriminaalasjas määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on 1,5 kuupalga alammäära ehk 6 525 krooni. Õigusnormid, millest kohus lähtub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 175, 179, 180, 238, 311313.