Pärnu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
14.juuni 2010.a. Pärnu
Kriminaalasja number
1-10-7271
Kohtukoosseis
Kohtunik Anu Tammeniit
Kriminaalasi
A.G süüdistuses käskmenetluses
Süüdistatav
A.G
KarS
§
järgi
A.G; isikukood: xxx; xxxxxxxxxxxx Kaitsja
Ants Nõmmik
Prokuröri abi
Svetlana Raudsepp
Juhindudes KrMS § 251 lg 1, § 253 p 1, § 254 kohus otsustas:
Süüdi tunnistada A.G KarS § 424 järgi ja mõista talle rahaline karistus 120 päevamäära (arvestusega 1 päevamäär 50 krooni), s.o. 6000 (kuus tuhat) krooni. KarS § 66 sätete kohaselt määrata rahalise karistuse tasumine ositi täitmise tähtajaga 6 (kuus) kuud, s.o 1000 (üks tuhat) krooni kuus alates 01.06.2010a. Igakuine makse tasuda hiljemalt 20-ndaks kuupäevaks. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta A.G-lt ära lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõigus 3 (kolmeks) kuuks. Lisakaristuse kohaldamise algust arvata alates kohtuotsuse jõustumisest. KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista A.G-lt riigituludesse sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni ning tasu riigi õigusabi eest 840 (kaheksasada nelikümmend) krooni. Rahaline karistus kuulub tasumisele Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034796011
SEB Pangas või arveldusarvele nr. 221023778606 Swedbankas viitenumbriga 4100064858. Maksekorraldusele tuleb märkida selgitus „A.G 1-10-7271, rahaline karistus“. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Eesti Pangas või Swedbankas nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049696. Selgitusse märkida „A.G, 1-10-7271, menetluskulud“. Kui summad pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Süüdistataval on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates kümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks asja üldkorras, vastasel korral kohtuotsus jõustub.
A.G süüdistatakse selles, et tema juhtis alkoholijoobe seisundis 05.02.2010a. kella 21.39 ajal x linnas x mnt ja x tn ristmikul mootorsõidukit Opel Vectra registreerimismärgiga x ja põhjustas liiklusõnnetuse. Toksikoloogiaekspertiisi tulemusena leiti A.G verest etanooli 2,15±0,07 mg/g, k=2. Seega juhtis ta mootorsõidukit terviseseisundis, kus tema ühes milligrammmis veres oli alkoholi piirmäär ületatud mitte vähem kui 2.08 mg/g. Seega tema, mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Kohus on seisukohal, et tõendamiseseme asjaolud on selged. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on süüdistus tõendatud. A.G on ennast kuriteo toimepanemises süüdi tunnistanud. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kriminaalasjas karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. A.G on varem kriminaalkorras karistamata. KarS § 424 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus. Kohus leiab, et süüdistatava karistamine vangistusega ei ole põhjendatud ja leiab, et teda on võimalik mõjutada rahalise karistusega. Samas arvestab kohus karistuse mõistmisel, et A.G on kriminaalkorras varem karistamata, samuti tema poolt toime pandud kuriteo iseloomu. Kohus leiab, et A.G-le tuleb määrata sanktsiooni alammäära lähedane rahaline karistus. Prokurör on teinud ettepaneku karistada süüdistatavat 120 päevamäära, s.o 6000 krooni, suuruse rahalise karistusega. Vastavalt KarS §-le 44 lg 2 arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on viiskümmend krooni. Tõendist isiku maksustava tulu kohta nähtub, et süüdistava päevasissetulek on 50 krooni. Seega tuleb rahalise karistuse kohaldamisel lugeda päevamääraks 120 krooni. Lisakaristusena võtta A.G-lt
ära mootorsõiduki juhtimisõigus kolmeks kuuks. Eeltoodud kaalutlustel nõustub kohus prokuröri ettepanekuga süüdistatavale mõistetava karistuse osas. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas peab kohus KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel põhjendatuks välja mõista süüdimõistetult menetluskuluna sundraha vastavalt KrMS §-le 179 lg 1 p 2. Kohus mõistab sundraha välja summas 6525 krooni. Samuti peab kohus põhjendatuks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel süüdimõistetult välja mõista määratud kaitsjale makstud tasu summas 840 krooni.
Anu Tammeniit kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.