Eesti Vabariigi nimel Kohus
Lühimenetluses Tartu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
14.06.2010 Tartu Kohtumaja
Kohtukoosseis
kohtunik Peet Teidearu
Istungi aeg
11.06.2010
Kriminaalasja number
1-09-14929
Riikilku süüdistuse esindaja
Ringkonnaprokurör Tatjana Tamm
Istungisekretär
Jane Oidsalu
Süüdistus
U.A süüdistus KarS § 200 lg.2 p. 4 järgi lühimenetluses
Süüdistatava andmed
U.A ( Ik: XXX; elukoht:XXXX XX-X Tartus; tõkend –vahistamine, kohaldatud 1.03.2010 Tartu Maakohtu määrusega; kinni peetud 29.05.2010 ) Eelnevad karistused : 1) 17.03.2004.a. Tartu Maakohtu poolt KarS § 199 lg. 1 ja § 200 lg. 2 p. 7, 8, 9 alusel 3.a. vangistusega tingimisi 2.a. katseajaga; 2) 10.02.2005.a. Tartu Maakohtu poolt KarS § 200 lg. 2 p 4, 7, 8, 9 alusel 3.a.vangistusega, millest kuulus kohesele kandmisele 1.a.6.k. vangistust ja ülejäänud 1.a.6.k. vangistust tingimisi ei pöörata täitmisele 3.a. katseajaga. Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 10.12.2007.a. määrusega pöörati täitmisele Tartu Maakohtu 10.02.2005.a. otsusega mõistetud karistuse kandmata osa, mille kandmisest vabanes 18.05.2009.a.; Väärtegude eest karistatud korduvalt – 2009.a 8-korralühistranspordiseaduse § 54 7 lg. 1 alusel.
Kaitsja Adv Anu Pärtel (Advokaadibüroo In Jure) – riigi õigusabi korras Juhindudes KrMS § 233 , § 236, § 237, 238 lg. 1 p. 4 , lg. 2 , kohus
Määras:
Süüdi tunnistada U.A KarS § 200 lg. 2 p. 4 järgi ja karistada U.A kolme (3)aasta ja kuue (6)kuu pikkuse vangistusega.
KrMS § 238 lg.2 alusel vähendada karistust 1/3 võrra ja mõista U.A-le karistuseks kaks(2)aasta ja 4( neli ) kuud vangistust. KarS § 74 lg. 2 alusel kanda U.A ära kohe neli(4)kuud vangistust. Ülejäänud vangistus jätta U.A-le tingimisi kohaldamata, kui tema kahe(2)aastase katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab kriminaalhoolduse all KarS § 75 lg. 1 sätestatud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg. 2 alusel keelata U.A katseajal tarvitada alkoholi ja narkootilisi aineid; samuti keelata temal suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega selleks kriminaalhooldajalt eelnevalt luba küsimata. Karistuse algust lugeda U.A kinnipidamisest, s.o. 29.maist 2010. Tõkend –vahistamine-jätta muutmata kohtuotsuse täitmise tagamiseks. Välja mõista U.A-lt menetluskuluna sundraha 10875(kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni riigieelarvesse. Välja mõista U.A-lt menetluskulu(kaitsjatasu, postikulu, materjalide paljundamise kulu) kokku 1187(üks tuhat ükssada kaheksakümmend seitse) krooni riigieelarvesse. KarS § 423 ja § 424 alusel võimaldada U.A tasuda menetluskulud ühe aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulud ja sundraha tuleb tasuda Rahandusministeeriumi ühele arveldusarvetest: SEB –s 10220034800017 , viitenumber 2800049874; Swedbank 221023778606 , viitenumber 2800049874; Danske Bank AS Eesti filiaal 333416110002 , viitenumber 2800049874. Menetluskulude tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest menetluskulud tasuti. Menetluskulude tasumist tõendav dokument tuleb esitada Tartu Maakohtu Tartu Kohtumajale. Edasikaebe kord Apellatsioonkaebuse esitamise õigus 15 päeva. Apellatsiooni puhul esitada 7 päeva jooksul esitada apellatsiooniteade.
Esitatud süüdistus
U.A süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, viibides 23.05.2009 kella 15 kuni 16 vahel Tartus XXX asuvas I.K. ́ile kuuluvas korteris, haaras I.K. ’il selja tagant ümbert kinni ja pigistas viimast kätest, millega tekitas I.K. ’ile füüsilist valu ning samal ajal võttis ära I.K. ’i käes oleva 50 krooni sularaha ja omastas selle. Sellega U.A pani toime KarS § 200 lg. 2 p. 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud röövimise. Ringkonnaprokurör Tatjana Tamm on nõustunud U.A poolt 24.09.2009.a. esitatud taotlusega lühimenetluse kohaldamiseks antud kriminaalasjas. U.A kinnitas ka kohtuistungil, et on nõus tema süüdistuse arutamisega lühimenetluses. U.A kinnitas kohtuistungil, et ei tunnista end süüdi kannatanult I.K. ilt 50 krooni röövimises, vaid tema oli kannatanut vaid tugevasti kallistanud.
Kohtu põhjendid
Käesolevas kriminaalasjas ei saanud kohus kannatanut I.K. i üle kuulata , sest kannatanu on surnud 17.05.2010. Seda tõendab rahvastikuregistri andmete väljatrükk kriminaaltoimikus. Kohus avaldas kohtuistungil kannatanu I.K. i kohtueelsel uurimisel antud ütlused( tl. 1- 2),milles I.K. on kirjeldanud, kuidas U.A on sisenenud 23.05.2009 kella 15 .00-16.00 vahel tema korterisse XXX Tartus ajal ,mil tema oli lugenud parajasti köögilaua taga raha, mis tal oli olnud rahakotis. Tal oli käes olnud 100 krooni raha 25-kupüüristes rahatähtedes.
U.A oligi sisenenud tema korterisse – kööki-, oli ütelnud, et otsib Nati –nimelist isikut. U.A nähes, et temal oli raha käes, soovinud raha. U.A oli tõusnud püsti ning haaranud kannatanust selja tagant kahe käega ümbert kinni selliselt, et oma kätega haaras kinni veel kannatanu I.K. i käsivartest ja pigistas. Kannatanu oli palunud, et U.A ei teeks temale haiget. Kannatanu kinnitusel oli U.A tekitanud temale haardega ja pigistamisega füüsilist valu. U.A oli võtnud selliselt tema ühes käes olnud 50 krooni raha ning oli seejärel lasknud kannatanu lahti. Kannatanu oli palunud ,et U.A temalt kogu 100 krooni raha ära ei võtaks, sest temal oli vaja puid osta. Selle peale oli U.A naernud ning imestanud ,et tema raiskab puude peale raha. U.A oli ütelnud ,et hiljem raha tagastab, kuid kannatanu oli vastanud, et ei usu seda. Kannatanu I.K. i ütlustest nähtub, et U.A on temalt varem raha laenanud ning omavahel nad vaenus ei ole. Kannatanu ütlustel soovis ta, et U.A teda enam ei tülitaks; tsiviilhagi 50 krooni nõudes ta ei esitanud. Kannatanu I.K. i ütlustest nähtub, et U.A füüsilist vägivalda kasutades hõivas kannatanult I.K. ilt 50 krooni. Kannatanu ütlustest saab teha järelduse, et pärast seda sündmust ta enam U.A näha ei taha ,kartes U.A poolsest vägivalda. Kannatanu ütlustest nähtub, et U.A kasutas kannatanult raha hõivamiseks füüsilist vägivalda ning mingist laenulepingust ei saa juttugi olla. Laenuleping sõlmitakse vabatahtlikult mõlema poole vahel raha üleandmiseks; selliselt aga käesoleva juhul ei toimitud. Tunnistaja M.J. ütlused kinnitavad kannatanu I.K. i ütlusi. Tunnistaja avaldatud ütlustel oli tema vanatädi I.K. , vaatamata oma 80 -aastasele vanusele, hea tervise juures ning elab üksinda, saab hakkama. Tunnistaja ütlustel on võimatu, et I.K. oleks välja mõtelnud U.A- poolse raha nõudmise ja sellega seonduvad asjaolud. Tunnistaja ütlustel oli I.K. i hirm ja ehmatus reaalsed, mitte teeseldud( tl. 3-4). U.A enda ütlused ei ole kohtule usutavad. Tema ütlused kannatanu kallistamisest ei ole tõesed ning on vastuolus kannatanu ütlustega. U.A kinnitas, et tema ja kannatanu vahel viha ei ole. Samuti on kannatanu kinnitanud, et tema ja U.A suhted on head olnud. Seega ei ole loogiline, et kannatanu hakkas välja mõtlema röövimise sündmustikku. Kohus ei arvesta U.A ütlusi, sest need ei ole usaldusväärsed ning on vastuolus kannatanu ja tunnistaja ütlustega. Kannatanul puudus põhjendus hakata valeütlusi andma. Pealegi on kannatanut hoiatatud valeütluste andmise eest. U.A süüdistus KarS § 200 lg. 2 p. 4 järgi on tõendatud. U.A on isik, keda on varema karistatud röövimise eest. Ta on KarS § 33 mõistes süüvõimeline ning puuduvad tema süüd ja teo õigusvastasust välistavad asjaolud. Karistuse mõistmisel arvestab kohus U.A süüd, tema isikut, vastutust kergendavaid ja vastutust raskendavaid asjaolusid. Vaadates U.A pool toime pandud kuritegu ja tekitatud kahju , saab öelda , et tekitatud varaline kahju ei ole suur – 50 krooni. Seega ei peaks U.A karistama selle kuriteo eest karmilt. Kergendavaid asjaolusid karistuse mõistmisel ei esine. Raskendava asjaoluna arvestab kohus kuriteo toimepanekut kõrges eas kannatanu vastu. U.A on varem kriminaalkorras karistatud; tal on palju väärtegude eest määratud karistusi, mis on kehtivad. U.A vabanes vanglast ning 5 päeva pärast pani toime käsitletava kuriteo. U.A tuleb karistada reaalse vangistusega, kohaldades KarS § 74 lg. 2, arvestades U.A kuriteo asjaolusid ja tekitatud kahju suurust. Süüdi tunnistada U.A KarS § 200 lg. 2 p. 4 järgi ja karistada U.A kolme (3)aasta ja kuue (6)kuu pikkuse vangistusega. KrMS § 238 lg.2 alusel vähendada karistust 1/3 võrra ja mõista U.A-le karistuseks kaks(2)aastat ja 4( neli ) kuud vangistust.
KarS § 74 lg. 2 alusel kanda U.A ära kohe neli(4)kuud vangistust. Ülejäänud vangistus jätta U.A-le tingimisi kohaldamata, kui tema kahe (2)aastase katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg. 1 sätestatud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg. 2 alusel keelata U.A katseajal tarvitada alkoholi ja narkootilisi aineid; samuti keelata temal suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega selleks kriminaalhooldajalt eelnevalt luba küsimata. Karistuse algust lugeda U.A kinnipidamisest, s.o. 29.maist 2010 Tõkend –vahistamine-jätta muutmata kohtuotsuse täitmise tagamiseks. Välja mõista U.A-lt menetluskuluna sundraha 10875(kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni riigieelarvesse. U.A on siiski varem karistatud isik , kes peab menetluskulud tasuma. Välja mõista U.A-lt menetluskulu(kaitsjatasu, postikulu, materjalide paljundamise kulu) kokku 1187(üks tuhat ükssada kaheksakümmend seitse) krooni riigieelarvesse. Arvestades U.A poolt käesoleval ajal karistuse kandmist, ajatada temale KarS § 423 ja § 424 alusel menetluskulude tasumine ühele aastale alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtunik :
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.