Kriminaalasi nr 1-10-7593
Eesti Vabariigi nimel 08.juunil 2010.a. Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Elen Heidok juuresolekul prokurör Ruti Kilg kaitsja adv. Anne Vissak osavõtul arutades avalikul kohtuistungil kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätteid kohaldades kriminaalasja süüdistatav S.F, IK 36504122716, elukoht: XXXX XX-XXX, kriminaalkorras varem karistatud 1 korral, väärteokorras varem karistatud, tõkendit kohaldatud ei ole, kannab karistust Tartu Vanglas, süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 213 lg 1 järgi. Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkulepet t u v a s t a s: Süüdistus S.F-i süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on 2009 aasta jooksul toime pannud KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritud vargused 29.juulil 2009.a. Tartu linnas Anne 46A asuvas „Säästumarketis“ ja 30.juulil 2009.a. Tartu linnas Anne 57 asuvas kaupluses „Maxima“, 08.septembril 2009.a. päevasel ajal Tartu linnas Kalevi 25-6 asuvas korteris võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära T.K. rahakotist 100 krooni sularaha, millega tekitas kannatanu T.K. 100 krooni varalist kahju. Sellega pani S.F toime KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so varguse, kui see on toime pandud süstemaatiliselt. Samuti süüdistatakse S.F-i selles, et tema 08.septembril 2009.a. päevasel ajal Tartu linnas XXX asuvas korteris võttis T.K. AS-s Swedbank asuva arvelduskontoga nr XXXX seotud panga deebetkaardi nr XXXX, millise kaardiga seotud PIN-koodi oli ta eelnevalt kannatanult teada saanud, ja mille abil andmetöötlusprotsessi ebaseadusliku sekkumise teel võttis kannatanu arvelduskontolt nr XXX kannatanu nõusolekuta ühise tahtlusega sularahaautomaadist sularaha järgnevalt:
• 08.septembril 2009.a. kell 17.38 Tartu linnas Piparmündi 1 asuvast sularahaautomaadist 1000 krooni; • 09.septembril 2009.a. kell 01.23 Tartu linnas Piparmündi 1 asuvast sularahaautomaadist 2000 krooni. Arvutikelmusega tekitas S.F kannatanu T.K. varalist kahju 3000 krooni ja sai samas summas varalist kasu. ajavahemikul 20.-21.märtsil 2010.a. Tartumaal Tartu vallas XXX asuvas korteris, võttis V.L. AS-s Swedbank asuva arvelduskontoga nr XXX seotud panga deebetkaardi nr XXX, millise kaardiga seotud PIN-koodi oli ta eelnevalt teada saanud, ja mille abil andmetöötlusprotsessi ebaseadusliku sekkumise teel võttis kannatanu arvelduskontolt nr XXX kannatanu nõusolekuta ühise tahtlusega sularahaautomaadist sularaha järgnevalt: • 21.märtsil 2010.a. kell 07.08 Tartu linnas Turu 6 asuvast sularahaautomaadist 1000 krooni; • 21.märtsil 2010.a. kell 07.09 Tartu linnas Turu 6 asuvast sularahaautomaadist 1000 krooni; • 21.märtsil 2010.a. kell 07.25 Tartu linnas Sepa 21 asuvast sularahaautomaadist 500 krooni; • 21.märtsil 2010.a. kell 07:25 Tartu linnas Sepa 21 asuvast sularahaautomaadist 1000 krooni; • 21.märtsil 2010.a. kell 07:26 Tartu linnas Sepa 21 asuvast sularahaautomaadist 1000 krooni. Arvutikelmusega tekitas S.F kannatanu V.L. 4500 krooni varalist kahju ja sai samas summas varalist kasu.. Sellega pani S.F korduvalt toime KarS § 213 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so varalise kasu saamise eesmärgil andmetöötlusprotsessi ebaseadusliku sekkumise, so arvutikelmuse. Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo (sündmus 08.september 2009.a.) toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale S.F-ile karistuseks 30 päeva vangistust. KarS § 213 lg 1 ettenähtud kuriteo (sündmused 08.-09.september 2009.a.) toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 5 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 järgi mõista liitkaristuseks 5 kuud vangistust lugedes kergema karistuse kaetuks raskema karistusega. KarS § 213 lg 1 ettenähtud kuriteo (sündmused 21.märts 2010.a.) toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale S.F-ile karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 järgi mõista S.F-ile liitkaristuseks 10 kuud 11 päeva vangistust suurendades mõistetud karistust 6 kuud vangistust 11.märtsi 2010.a. Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsuse nr 1-10-1159 järgi mõistetud karistuse 5 kuud vangistust ärakandmata osa, s.o 4 kuud 11 päeva vangistust võrra. KarS § 65 lg 1 järgi mõista lõplikuks alates 08.juunist 2010.a. ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 11 kuud 11 päeva vangistust mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise
teel. Liitkaristus on moodustatud KarS § 65 lg 2 alusel moodustatud liitkaristuse, s.o 10 kuud 11 päeva vangistust ja KarS § 64 lg 1 järgi moodustatud liitkaristuse, s.o 5 kuud vangistust vahel. S.F on nõus tsiviilhagi väljamõistmisega kannatanu T.L. kasuks 3100 krooni ja kannatanu V.L. kasuks 4500 krooni. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. S.F tuleb süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 213 lg 1 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kuriteoga tekitas S.F kannatanu T.K. varalist kahju kogusummas 3100 krooni ja kannatanu V.L. varalist kahju 4500 krooni. Kannatanud on esitanud tsiviilhagid samades summades tekitatud varalise kahju hüvitamiseks. Asitõendid puuduvad. S.F-ilt kuulub riigituludesse menetluskuludena KrMS § 180 alusel väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha ja kohtueelses menetluses, kokkuleppe sõlmimisel ning kohtuistungil osalenud kaitsja tasu. Kohus on seisukohal, et S.F-i puhul on põhjendatud kohaldada KrMS § 180 lg 3 ja jätta osa menetluskulusid riigi kanda. S.F kannab alates käesoleva aasta maist karistust, millele liideti käesolev karistus, mille kohaselt jääb ta veel kinnipidamiskohta karistust kandma. Seega tal puudus juba enne käesoleva kohtuotsuse tegemist sissetulek ning puudub ka lähikuudel kindel sissetulek. Kuna käesolevas kriminaalasjas moodustavad menetluskulud ja tsiviilhagid märkimisväärse summa, siis seega on ilmne, et nende täielik tasumine käiks S.F-ile üle jõu. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 180, § 248 lg 1 p 4 ja § 249, kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada S.F KarS § (30) päeva vangistust.
199 lg 2 p 9 järgi ja mõista karistuseks kolmkümmend
Süüdi tunnistada S.F KarS § 213 lg 1 järgi (sündmused 08.-09.september 2009.a.) ja mõista karistuseks viis (5) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõista S.F-ile liitkaristuseks viis (5) kuud vangistust lugedes kergema karistuse kaetuks raskema karistusega. Süüdi tunnistada S.F KarS § 213 lg 1 järgi (sündmused 21.märts 2010.a.) ja mõista karistuseks kuus (6) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel mõista S.F-ile liitkaristus suurendades mõistetud karistust 11.märtsi 2010.a. Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsuse nr 1-10-1159 järgi mõistetud
karistuse viis (5) kuud vangistust ärakandmata osa, s.o neli (4) kuud üksteist (11) päeva vangistust võrra ja liitkaristuseks mõista kümme (10) kuud üksteist (11) päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel moodustada S.F-ile liitkaristus, s.o kümme (10) kuud üksteist (11) päeva vangistust ja KarS § 64 lg 1 järgi moodustatud liitkaristuse, s.o viis (5) kuud vangistust vahel ja KarS § 65 lg 1 alusel mõista S.F-ile lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks üksteist (11) kuud üksteist (11) päeva vangistust. S.F-ile mõistetud liitkaristuse kandmise aega hakata arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest 08.juunist 2010.a. Kohaldada S.F-i suhtes tõkendina vahistamist kohtuotsuse täitmise tagamiseks. KrMS § 310 lg 1 ja VÕS § 1043, § 1045 alusel välja mõista S.F-ilt tsiviilhagid: kannatanu T.K. kasuks kolm tuhat ükssada (3100) krooni (arvelduskonto nr XXX AS Swedbank) ja kannatanu V.L. kasuks neli tuhat viissada (4500) krooni (arvelduskonto nr XXX AS Swedbank). KrMS § 180 alusel välja mõista S.F-ilt riigituludesse menetluskuludena sundraha üks tuhat (1000) krooni ja kaitsjatasu viissada (500) krooni. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta ülejäänud menetluskulud riigi kanda. Määrata, et S.F on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ühe (1) aasta jooksul. Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB või arveldusarvele 221023778606 Swedbank, märkides viitenumbriks 2800049874. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu Kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.