2-24-4059/20 - Muud - Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja - lahend.ee

3.Kavaga nõustumisest teatasid võlausaldajad AS Holm Bank ja BB Finance OÜ. Vastuväited ümberkujundamiskavale esitasid võlausaldajad Aktiva Finance Group OÜ ja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal. Võlausaldajad Bondora AS, AS LHV Finance, Politsei-ja Piirivalveamet, kohtutäiturid Q.H , J.D ja J.V tähtaegselt seisukohta ega avaldusi ei esitanud. Aktiva Finance Group OÜ ei ole nõustunud ümberkujundamiskavaga kuna ei pea põhjendatuks võlgade ümberkujundamiskava ja selle aluseks olevaid põhimõtteid. Usaldusisik ei nõustu võlausaldaja vastuväidetega. Võlausaldaja on ekslikult väitnud, et kava kohaselt rahuldatakse üksnes põhinõuded, sest kava kohaselt rahuldatakse nii põhjendatud põhi- kui ka kõrvalnõuded. Võlausaldaja on pidanud 3-aastast kava täitmise tähtaega liialt pikaks, millist argumenti ei saa samuti pidada põhjendatuks, sest tegemist on mõistliku ja tavapärase, pigem lühema kava täitmise tähtajaga. Võlausaldaja on viidanud ekslikult võlgniku kinnisvara müügi vältimisele, sest võlgniku nimel ei ole kinnisvara. TF Bank AB (publ) Eesti filiaal ei nõustu ümberkujundamiskavaga, viidates oma varasemale (23.07.2024) selgitusele. Usaldusisik jääb 26.07.2024 menetlusdokumendis esitatud seisukoha juurde (dtl 431-433). Võlausaldaja ei ole võlgnikule krediidi väljastamise eelselt nõuetekohaselt hinnanud võlgniku krediidivõimelisust. Kui võlausaldaja ongi võlgniku pangakonto väljavõtte saanud, siis ei ole ta nähtavaid andmeid kogumis analüüsinud ja neist asjakohaseid järeldusi teinud. Pangakonto väljavõtetest on näha, ja pidi olema näha ka võlausaldajale TF Bank AB Eestile, et võlgnik on lühikese aja jooksul enne sellelt võlausaldajalt laenu saamist võtnud laene teistelt võlausaldajatelt (BB Finance OÜ), tema igakuised finantskohustused on suuremad kui võlausaldaja vastuses esitatud andmed. Võlgnik on temale töötasu laekumise päeval teinud erinevatele võlausaldajatele kohustuste katteks nii palju makseid, et talle jääb palgast järele vaid 372,47 eurot. Võlausaldaja on jätnud objektiivselt hindamata võlgniku krediidivõimelisuse ja on sellega rikkunud võlgniku krediidivõimelisuse kontrollimise kohustust. Eeltoodust tulenevalt on 8 võlausaldajat, kelle nõuded on kokku 4862,75 eurot, nõustunud ümberkujundamiskavas toodud nõuete suuruse ja ümberkujundamise viisidega. Ümberkujundamiskavaga ei ole nõustunud 2 võlausaldajat, kelle nõuded on kokku 6072,82 eurot. Usaldusisiku hinnangul on ümberkujundamiskava täitmine reaalne. Kava koostamisel on lähtutud põhimõttest, et kõiki võlausaldajaid koheldakse võrdselt ning 100% ulatuses nõuete tasumisel on arvestatud nii võlgniku kui ka võlausaldajate huvide ja õigustega. Usaldusisiku hinnangul on põhjendatud ümberkujundamiskava kinnitamine FIMS § 26 lg 3 punktide 1 ja 2 alusel. Võlgade ümberkujundamine on poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes põhjendatud ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda mõnda võlausaldajate halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega. Võlgade ümberkujundamise korral saavad rahuldatud kõigi võlausaldajate põhjendatud nõuded sama perioodi jooksul, kui kestaks eelduslikult pankrotimenetlus ja kohustustest vabastamise menetlus. Võlausaldajate jaoks puudub muu võimalus saada oma nõue rahuldatud täies ulatuses ja mõistliku aja jooksul. Märkimist väärib ka asjaolu, et ümberkujundamise kavaga on vaikimisi nõustunud varasemalt suurima nõudega (7796,77 eurot) võlausaldaja Bondora AS, kelle nõue vähenes vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaldamise kontrolli käigus 6755,17 euro võrra. 4.Võlgnik on tasunud usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks kohtu deposiidikontole 1400 eurot. Kohtu seisukoht ja põhjendused

6.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 26 lg 1 kohaselt kinnitab kohus ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja ega võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud. Käesoleval juhul on kümnest võlausaldajast esitanud ümberkujundamiskavale tähtaegselt vastuväite kaks võlausaldajat (s.o 20% võlausaldajatest), kuus võlausaldajat ei ole seisukohta esitanud, kaks võlausaldajat on teatanud kavaga nõustumisest. FIMS § 26 lg 2 sätestab, et kohus võib ümberkujundamiskava kinnitada ka juhul, kui võlgade ümberkujundamisega on nõustunud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatest, kelle nõuetega on esindatud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. Võlgade ümberkujundamisega taotletud viisil on seega nõustunud 80% võlausaldajatest, kuid nende nõuetega on esindatud 44,47% pandiga tagamata nõuetest. Seega FIMS § 26 lg.2 alusel kava kinnitada ei saa. Võlgnik on taotlenud FIMS § 21 lg 1 alusel ümberkujundamiskavaga oma rahaliste kohustuste (isiklike võlgade) ümberkujundamist kohustuste täitmise tähtaja pikendamise ja osadena täitmise teel. Viidatud paragrahvi teise lõike kohaselt ei välista ühe võlgade ümberkujundamise meetme kasutamine teise meetme kasutamist, sealhulgas sama nõude puhul. Seega on tegemist ümberkujundamisabinõudega, mida kõiki on võimalik üksteisega koostoimes samaaegselt kasutada ning millega jäetakse võlgnikule vabadus igal konkreetsel juhul makseraskuste ületamiseks kõige õiglasema lahenduse leidmiseks. Kohus märgib siinkohal, et võlgade ümberkujundamiskavasse hõlmatud kohustus Politsei- ja Piirivalveameti ees, rahatrahv 240 eurot, ei kuulu võlgade ümberkujundamise raames ümberkujundamisele ega vähendamisele. Kohtuvälise menetleja otsusega määratud rahatrahvi täitmisele pööramine toimub Väärteomenetluse seadustiku § 204 lg 3 sätete alusel ja selle sissenõudmiseks saadab lahendit täitmisele pöörav asutus kohtutäiturile lahendi koopia rahatrahvi sissenõudmiseks. Väärteomenetluse seadustiku § 211 alusel toimub väärteo eest karistusena kohaldatud rahatrahvi asendamine arestiga või üldkasuliku tööga. Käesoleval juhul on Y.F-ile mõistetud karistus- rahatrahv- kohtuvälise menetleja poolt saadetud täitmisele kohtutäiturile Janika J.V, s.t. sissenõudja ei ole taotlenud rahatrahvi asendamist arestiga või üldkasuliku tööga. Ümberkujundamiskavast nähtub, et rahatrahv tasutakse kava täitmise raames 4 kuuga kogu ulatuses. Neid asjaolusid arvestades nõustub kohus, et selline kohustus kajastub Y.F võlgade ümberkujundamiskavas ja kohus ei arva seda kohustust kavast välja. 7.Füüsilise isiku maksejõuetuse seadus (FIMS) § 25 lg.1 järgi Kui võlausaldaja, kelle nõuet soovitakse ümber kujundada, ei nõustu võlanimekirjas esitatud nõude suuruse ja muude andmetega, esitab ta käesoleva seaduse § 24 lõike 2 alusel määratud tähtaja jooksul usaldusisikule avalduse, milles märgib asjaolud, millega ta võlanimekirjas ei nõustu, ja esitab tõendid enda vastuväidete kohta. Avalduse tähtpäevaks esitamata jätmise korral loetakse, et võlausaldaja on nõude suurusega nõustunud. FIMS § 25 lg.2 järgi Kui usaldusisik ei nõustu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud võlausaldaja avalduses oleva vastuväitega, edastab ta koos ümberkujundamiskavaga avalduse koos tõenditega kohtule ja põhjendab, miks ta avalduses märgituga ei nõustu. Usaldusisik edastab koos ümberkujundamiskavaga kohtule ka võlausaldajate esitatud seisukohad, avaldused ja tõendid.

FIMS § 25 lg.3 järgi Kohus otsustab esitatud väidete ja tõendite alusel võlausaldajate põhija kõrvalnõude suuruse ning tagatiste olemasolu kava kinnitamisel. Vajaduse korral kuulab kohus eelnevalt ära võlgniku ja puudutatud võlausaldaja. Aktiva Finance OÜ ei ole nõustunud ümberkujundamiskavaga (dtl 600-604). Võlausaldaja ei pea põhjendatuks võlgade ümberkujundamise kava ja selle aluseks olevaid põhimõtteid. Võlausaldaja on ekslikult väitnud, et kava kohaselt rahuldatakse üksnes põhinõuded, sest kava kohaselt rahuldatakse nii põhjendatud põhi- kui ka kõrvalnõuded. Võlausaldaja on pidanud 3-aastast kava täitmise tähtaega liialt pikaks, millist argumenti ei saa samuti pidada põhjendatuks, sest tegemist on mõistliku ja tavapärase kava täitmise tähtajaga. Võlausaldaja viidanud ekslikult võlgniku kinnisvara müügi vältimisele, sest võlgniku nimel ei ole kinnisvara. TF Bank AB Eesti filiaal ei nõustu ümberkujundamiskavaga viidates oma varasemale (23.07.2024) selgitusele (dtl 608). Usaldusisik jääb 28.07.2024 esitatud seisukoha juurde (dtl 431-433). Viidatud Riigikohtu määruse 2-21-13098 p.-st 31,32 tuleneb, et võlausaldaja poolt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kontrollimine on kõikumatult kohustuslik ka maksejõuetusmenetluses ja pankrotihalduril tuleb esitada vastuväide võlausaldaja nõudele, kui võlausaldaja ei ole esitanud nõude kontrollimiseks piisavalt andmeid. Kui pankrotihaldur esitab nõudele vastuväite, siis saab nõude arvestuse õigsust kontrollida ka kohus, kui võlausaldaja esitatud andmed seda võimaldavad. Käesoleva juhul on tegemist maksejõuetusasjas võlgade ümberkujundamise menetlusega, milles usaldusisikul on FIMS §st 24,25 tulenevalt kohustus anda hinnang FIMS § 25 lg.1 alusel võlausaldaja poolt esitatud andmetele nõude suuruse jm asjaolude kohta ja FIMS § 25 lg.2 kohaselt põhjendada kohtule, miks ta võlausaldaja avalduses märgituga ei nõustu. FiMS § 20 lg 3 sätestab, et Usaldusisik hindab ümberkujundamiskava koostamisel ümberkujundatavate nõuete tõendatust ja õiguspärasust ning annab hinnangu nõude kohta, mida tegelikult ei ole, mille suurus on ebaselge või mille õiguspärasust ega tõendatust ei saa hinnata. Seega on seadusandja pannud usaldusisikule kohustuse hinnata ümberkujundatavate nõuete tõendatust ja õiguspärasust. Usaldusisik põhjendas koos esimese ümberkujundamiskavaga esitatud seisukohtades (dtl 431433), miks ta leiab, et võlausaldajad Aktiva Finance Group OÜ ja TF Bank AB (publ) Eesti filiaal ei ole piisavalt tõendanud, et nad on kinni pidanud kõigist vastutustundliku laenamise põhimõtetest ning jääb nende seisukohtade juurde, mistõttu nende nõuded kuuluvad VÕS § 4034 lg.7 alusel ümberarvestamisele. Kohus kontrollib ja hindab viidatud võlausaldajate poolt vastutustundliku laenamise põhimõtte kontrollimise kohustuse täitmist, võttes aluseks Riigikohtu poolt asjas nr. 2-2113098 p.17, p.18 jt märgitud nõudeid. Kohus käsitleb asjaolusid võlausaldajate kaupa.

29.06.2023 lahendist kohtuasjas nr 2-23-118959, mis on omandatud AS-lt Inbank Finance. Võlausaldaja on esitanud tõendid (dtl 457-461) laenuleping TL3836775 kohta, mille alusel väljastati laen summas 1250 eurot. Otsustusprotsessi parameetritest nähtub, et võlgniku sissetulek on arvestatud 803,01 eurot, väljaminekud 300 eurot ning elamiskulud 225 eurot. Laenuandja on arvestanud kõik võlgniku kulud ning taotletava laenu osamakse (54,58 eurot) tuludest maha ning teada saanud, et võlgnikule jääb raha reservi vähemalt 223,43 eurot. Võlausaldaja on kontrollinud andmeid Taust.ee, Creditinfo Eesti AS, Rahvastikuregistri ja Ametlikud Teadaanded vahendusel ning sissetulekuid Maksu-ja Tolliametist. Kogutud andmete hulgas ei ole võlgniku pangakonto väljavõtteid. Usaldusisik on tuvastanud, et pelgalt võlgniku konto väljavõte laenu väljastamisele eelnenud kuue kuu osas võimaldab järeldust, et võlgnikul on igakuiseid kohustusi enam kui tema poolt avaldatud 300 eurot. Vahetult enne Placet Group OÜ-le taotluse esitamist on võlgnik 19.06., 26.06. ja 01.07.2022 võtnud korduvalt laenu BB Finance OÜ-lt vastavalt summades 550,45 eurot, 694,78 eurot ja 847,77 eurot, mis juba iseenesest viitab võlgniku maksevõime puudumisele. Isegi kui krediidilepingu järgsed maksed on eraldivõetuna väikesed summad, siis juba asjaolu, et lühikese aja jooksul võetakse korduvalt laenu, on krediidiandja jaoks krediidivõime puudumist kinnitavaks asjaoluks. Lisaks nähtub võlgniku kontolt, et korduvalt on teostatud makseid hasartmängude tarbeks ning võlgnikule laekuvad erinevatelt isikutelt summad (ka suhteliselt väikesed), mille päritolu on küsitav. Kokkuvõtvalt leiab usaldusisik, et pelgalt konto väljavõtte küsimata jätmisega on võlausaldaja rikkunud temal lasuvat võlgniku krediidivõimelisuse kontrollimise kohustust. VÕSi § 4034 lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Krediidiandja on seejuures kohustatud: 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust. Riigikohtu seisukoha järgi (viidatud lahendi p.18) peab krediidiandja omandama teabe tarbija kohta minimaalselt järgmiste näitajate kohta: 1) tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); 2) tarbija varalised kohustused, sh regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); 3) tarbija varasem maksekohustuste, sh finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); 4) tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Kui krediidiandjal puudub teave mõne eelloetletud näitaja kohta ja seda ei saa hankida andmekogudest (näiteks äriregister, kinnistusraamat, krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. KAVS § 50 lg.4 järgi tuleb üldjuhul küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet. VÕS § 4034 lg.2 järgi peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega, s.h. võtma arvesse kõik asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel. VÕS § 4034 lg.2, lg.3, lg.4 järgi kontrollib krediidiandja tarbija esitatud teavet vastavalt KAVS § 50 lg.3, 4. Esitatu alusel on õige usaldusisiku järeldus, et krediidiandja Placet Group OÜ on rikkunud Y.F-ile laenu andes vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuna võlgniku krediidivõimelisuse kontroll on olnud puudulik ja rakenduvad VÕS § 4034 lg.6, lg.7 sätted ehk siis tagasimaksed tuleb uuesti määrata, võlgnikul on kohustus tagasi maksta põhinõue ja VÕS § 94 sätestatud intressimäära alusel arvutatud intressisumma. Usaldusisik on sellise ümberarvestuse teinud 8

7.2.TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal esitas vastuväite (dtl 608), põhjalikumad selgitused esitatud 23.07.2024. Usaldusisik on märkinud, et jääb samuti oma varasema seisukoha juurde. Võlausaldaja on väljastanud võlgnikule laenu summas 6500,00 eurot 18.07.2022. Selleks ajaks olid võlgnikul rahalised kohustused Bondora AS, Inbank Finance AS, BB Finance OÜ, Placet Group OÜ ees. Usaldusisik on välja toonud, et isegi kui võlausaldajale ei saa ette heita võlgniku pangakonto väljavõtte küsimata jätmist, küll aga konto väljavõtte osas objektiivse analüüsi tegemata jätmist. Usaldusisik on eelnevas punktis välja toonud lühikese aja jooksul BB Finance OÜ-lt laenude võtmise, mis pidi olema nähtav ka TF Bank AB Eestile. Kui analüüsida võlgniku maksevõimet kasvõi sellest aspektist, et kuu lõpus on järjekindlalt osutunud vajalikuks kasvõi 100 euro laenamine (nt 27.03.2022 BB Finance OÜ-lt), siis viitab see krediidivõimelisuse puudumisele. Võlausaldajale pidi olema nähtav, et võlgniku igakuised finantskohustused on suuremad, kui võlausaldaja vastuses toodud 190,96 eurot. Näitena 10.05.2022 on võlgnikule laekunud töötasu 716,96 eurot, millest võlgnik kannab koheselt edasi Inbank Finance AS-le 28,43 eurot, kindlustusele 11,29 eurot, Teliale 45,97 eurot, Elisa Eesti AS-le 18,19 eurot, Inbank Finance AS-le 30,85 eurot, BB Finance OÜ-le 22,44 eurot, Bondorale 295,00 eurot. Seega palgapäeva lõpuks on võlgnikul palgast järgi 372,47 eurot. Usaldusisik on leidnud, et võlausaldaja on jätnud sisuliselt ja objektiivselt hindamata võlgniku krediidivõimelisuse, mistõttu on rikkunud krediidivõimelisuse kontrollimise kohustust. Võlausaldaja on koos seisukohaga esitanud andmed ja tõendid, mis ta on kogunud krediiditaotlejast võlgniku kohta enne tarbijakrediidilepingute sõlmimist (dtl 513-534 Y.F kontoväljavõte, 535-536 päringud-vastused, 492-511 analüüsi tulemused Y.F kohta). Võlausaldaja seisukohast, mis on esitatud usaldusisiku poolt edastatud võlgade ümberkujundamiskava kohta nii 28.07.2024 kui ka 26.02.2026, nähtub, et võlausaldaja hinnangul on nõuet õigusvastaselt vähendatud kuna võlausaldaja ei ole rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtteid ning leiab, et TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali nõue Y.F vastu maksejõuetusavalduse menetlusse võtmise seisuga oli 6164,72 eurot. 9

Kohus märgib, et TF Bank AB (publ) Eesti filiaal ei ole esitanud lepingu andmeid, seega puuduvad täpsed andmed, milliseid Y.F laene nende poolt refinantseeriti. Kohus nõustub usaldusisiku seisukohaga ja leiab, et võlausaldaja ei ole hinnanud võlgniku pangakonto väljavõtet piisaval määral, et tuvastada Y.F krediidivõimelisust. Võlausaldaja esitatud analüüsist nähtub, et „laenud“ ja „inkasso, kohus“ on märgitud väärtusega 0 (dtl 494). Samas kui võlausaldaja edastatud pangakonto väljavõttelt nähtuvad Y.F poolt regulaarselt tehtud tagasimaksed AS Inbank Finance-le (10.02.2022, 07.04.2022, 10.05.2022, 10.06.2022, 08.07.2022), Bondora AS-le (08.04.2022, 10.05.2022, 10.06.2022, 01.07.2022, 08.07.2022) ja BB Finance OÜ-le (10.05.2022). Samuti nähtub väljavõttelt Y.F-ile laekunud laenud BB Finance OÜ-lt 27.03.2022, 19.06.2022 ja 30.06.2022. Kohus ei korda siinkohal eespool p.-s 7.1.1. loetletud nõudeid, mis VÕS § 4034 lg.1, lg.2, lg.3, lg.4 kohaselt tuleb krediidiandjal täita, et hinnata tarbija krediidivõimelisust. KAVS § 49 lg.1 p.1 ja lg.3 p.1, § 49 lg.1 p.2, p.3, p.4 p.5 järgi tuleb krediidiandjal omandada teave tarbija varalise seisundi ja regulaarsete sissetulekute kohta, tarbija varaliste kohustuste kohta, s.h. regulaarsete finantskohustuste kohta ja muude regulaarsete majapidamiskulude kohta kogumis või üldkohaldatavate määradena, tarbija varasemate maksekohustuste kohta ja nende täitmise kohta, aga ka tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku mõju kohta. Käesoleval juhul on tarbijast krediiditaotleja Y.F sissetulekud, varalised kohustused, tema varasem maksekäitumine ja sõlmitavast tarbijakrediidilepingust tulenev võimalik mõju lihtsasti leitav ja hinnatav tarbija pangakonto väljavõtte alusel, kuna seal kajastub piisaval määral infot, mis veenab, et võlgnik ei ole krediidivõimeline. Nimelt nähtub kontoväljavõttest, et võlgnikul on üks ja ainus sissetulek tema töötasu. Pangakonto väljavõttelt nähtuvad ka tema varalised kohustused erinevate krediidiandjate ees ja need on sedavõrd suured, et võlgnik on nende täitmiseks pidevalt lühikeste ajavahemike järel võtnud laene juurde. Seetõttu ei kajastu tema maksehäired (võlgnevused) ka maksehäireregistris. Võlausaldaja on esitanud krediidianalüüsi tulemused (dtl 492jj), millest nähtub, et võlgniku igakuised kulud kokku on sama suured kui tulud ehk võlgnikul puudub võime uut laenu teenindada. Kuivõrd võlausaldaja poolt võlgniku kohta tehtud krediidianalüüs on ilmselges vastuolus võlgniku pangakontolt nähtuvaga, tulnuks võlausaldajal ilmutada nõuetekohast hoolsust ja viia tarbija krediidivõimelisuse hindamine läbi, arvestades kõiki VÕS § 403 4 lg.1 p.1,2, lg.2, lg.3, KAVS § 49 lg.1, lg.3, § 50 lg.3, lg.4 nõudeid. Käesolevas asjas ei ole tegemist olukorraga, kus tarbija on esitanud ebapiisavalt või ebaõigeid andmeid. Võlausaldaja on kogunud andmed ise ja sellega täitnud VÕS § 4034 lg.1 p.1 tuleneva teabe omandamise kohustuse vähemalt minimaalses määras. Võlausaldaja on hinnanud tarbija krediidivõimelisust ebaõigesti, õigemini on krediidivõimelisuse jätnud sisuliselt üldse hindamata, piirdudes automaatse krediidianalüüsi tulemusega, mis (nagu eespool öeldud) ei võta arvesse seadusandja poolt sätestatud nõudeid. Rikutud on VÕS § 4034 lg.1 p.2 nõuet. VÕS § 4034 lg.6 järgi krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Kohus on seisukohal, et võlausaldaja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal ei saanud kogutud andmete põhjal olla veendunud, et võlgnik Y.F on krediidivõimeline. Vastupidi, kogutud andmed näitasid selgelt, et võlgnik ei ole krediidivõimeline ja võlausaldaja on Y.F-iga krediidilepingu sõlmimisel rikkunud VÕS § 4034 lg.6 sätteid. Võlausaldaja-krediidiandja eesmärk võlaõigusliku lepingu sõlmimisel peaks olema, et leping sõlmitakse tingimustel, mida tarbija-krediidivõtja on võimeline täitma ehk krediidi tagasi maksma. Sõlmides lepingu tingimustel, mida tarbija ei ole võimeline täitma (ehk tagasimakseid tegema), ei ole tarbijal võimalik oma kulutusi kontrolli alla saada ja selline 10

8.Kohtu poolt määratud nõuete suurused on ümberkujundamiskava koostamisel aluseks võetud. Võlgade ümberkujundamisega on nõustunud 8 võlausaldajat kümnest (kavaga nõustunuks loetakse ka võlausaldaja, kes ei ole avaldust tähtpäevaks esitanud), kelle nõuded moodustavad 44,47% pandiga tagamata nõuetest. Seega saaks võlgniku Y.F võlgade ümberkujundamiskava kinnitada FIMS § 26 lg.3 alusel, kui võlgade ümberkujundamine on poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes põhjendatud (p.1) ja ümberkujundamiskava alusel ei kohelda mõnda võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus (p.2). Kohus leiab, et võlgade ümberkujundamine on põhjendatud, arvestades seejuures poolte õigustatud huve ja õigusi ning esitatud ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ühtki võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega. Kohtule esitatud ümberkujundamiskava alusel ei kohelda vastuväite esitanud võlausaldajaid oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, neid ei kohelda mingilgi viisil halvemini. Kõikide võlausaldajate suhtes on toiminud nende nõuete suuruse määramisel ja kava alusel nende täitmise korraldamisel täpselt ühesugused reeglid: kõigi alla 300 eurosed koguvõlgnevused tasutakse 4 osamaksega ja kõik üle 300 eurosed koguvõlgnevused tasutakse 37 osamaksega ning kõikide võlausaldajate nõuded tasutakse 100% ulatuses. Seega ei saa kavas toodud kohustuste rahuldamise määrasid võrreldes järeldada, et võlausaldajaid on koheldud ebavõrdselt. Kava on koostatud võlgniku majanduslikust seisundist ja maksevõimest lähtuvalt ja see on täidetav. Kindlasti tuleb arvestada ka sellega, et võlgnikul endal on igakuised elamiskulud. FIMS § 27 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus jätta ümberkujundamiskava sõltumata FIMS § 26 lgtes 1-3 sätestatust kinnitamata, kui ümberkujundamiskava täitmine ei ole võlgniku vara ja sissetulekuid arvestades tõenäoline. Kohus hindab kava täitmise tõenäoliseks, see on tagatud võlgniku püsiva töökohaga ja sissetulekuga. Siinkohal ei ole alust jätta kava kinnitamata üksnes praeguse majanduslanguse ja ebakindluse tõttu. Võlgnik on sellele vaatamata valmis võtma endale kohustused võlausaldajate ees. 9.FIMS § 26 lg.4 järgi hindab kohus, kui suures ulatuses oleks võimalik rahuldada vastuväited esitanud võlausaldajate nõudeid võrreldavas pankrotimenetluses. Kohus juhib siinkohal tähelepanu asjaolule, et vaid üks võlausaldaja Aktiva Finance Group OÜ on vaielnud vastu võlgade ümberkujundamisele kui maksejõuetusmenetluse liigi valikule. Teine esitatud vastuväide on seisnenud nõude suuruse üle vaidlemises. Siinkohal märgib kohus, et Riigikohtu 2-21-13098 määruse p.-st 31,32 tuleneb, et võlausaldaja poolt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kontrollimine on kõikumatult kohustuslik ka maksejõuetusmenetluses ja pankrotihalduril tuleb esitada vastuväide võlausaldaja nõudele, kui võlausaldaja ei ole esitanud nõude kontrollimiseks piisavalt andmeid. Kui pankrotihaldur esitab nõudele vastuväite, siis saab nõude arvestuse õigsust kontrollida ka kohus, kui võlausaldaja esitatud andmed seda võimaldavad. Seega toimub ka pankrotimenetluses võlausaldajate nõuete suuruse kontrollimine samataoliselt võlgade ümberkujundamise 11

*vara- ja võlanimekirja koostamine, lisade komplekteerimine ja kohtule esitamine – 0,25 tundi; *kohtuistungil osalemine-0,3 tundi;*võlgade ümberkujundamise kava koostamine- 7,5 tundi; *usaldusisiku tasu kalkulatsiooni koostamine- 0,15 tundi; *vastuväite esitanud võlausaldajate osas seisukoha koostamine, ümberkujundamiskava kohtule edastamise kaaskirja koostamine- 1 tund; *vastu kohtunõudele, andmete küsimine võlgnikult- 0,25 tundi; *täiendavate dokumentide nõue- 0,25 tundi;*teatis kohtule- 0,5 tundi; *istungil osalemine0,75 tundi; *Inbank nõude ümberarvestamine, võlgade ümberkujundamise kava täiendamine/ muutmine ümberarvestusest tulenevalt- 3 tundi; *võlgade ümberkujundamise kava täiendamine, võlausaldajatele edastamine- 1 tund. Usaldusisik on tasutaotluse esitanud FIMS § 54 lg.1, lg.2, PankrS § 23 lg.1 alusel. FIMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise võlgade ümberkujundamise menetluses kava kinnitamisel, arvestades seejuures töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi (FIMS § 54 lg-d 3 ja 4). Usaldusisiku tunnitasu ülemmääraks võlgade ümberkujundamise menetluses kuni kava kinnitamiseni on FIMS § 54 lg 5 järgi summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse (TLS) § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale, seega 2024. a 164 eurot (820/5) ja 2025.a 177,20 eurot (886/5). Kohus hindab, et taotletud tunnitasu vastab FIMS § 54 lg 4 teises lauses märgitule ega ületa FIMS § 54 lg-s 5 ettenähtud piirmäära. Kohus leiab, et usaldusisiku näidatud ajakulu saab peamiselt pidada vajalikuks ja põhjendatuks. Usaldusisik on välja selgitanud võlgniku kohustused, teostanud selleks päringuid, samuti suhelnud võlausaldajate esindajate ja võlgnikega, koostanud kohtule hinnangu, kohustuste- ja varanimekirjad, samuti võlgade ümberkujundamise kava kahel korral. Usaldusisiku tööst suurima osa on hõlmanud käesolevas menetluses vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimise kontrollimine ja nõuete ümberarvestamine. Võlgniku vastu on esitatud 11 nõuet. Usaldusisik on kontrollinud ja ümber arvestanud 6 nõuet, seega saab ümberkujundamise kava koostamisele ja muutmisele kulunud aega (kokku 11,5 tundi) pidada põhjendatuks ja vajalikuks. Kohus määrab usaldusisiku tasuks 1875 eurot, millele lisandub käibemaks 424 eurot, kokku 2299 eurot. Kohus kohustas 12.04.2024. a määrusega võlgnikku tasuma usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks 1400 eurot ning seda nelja osamaksega. Võlgnik on nõutud summa kandnud kohtu deposiidikontole. Usaldusisiku tasu summas 1400 eurot tuleb kanda võlgnike poolt FIMS § 19 lg 2 alusel usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks deposiidina ette tasutud vahenditest. Puudujäävas osas, s.o 899 eurot tuleb Y.F-il tasuda endal OÜ Advokaadibüroo Kuklase & Partnerid arveldusarvele nr EE18220221016424543. Võlausaldajate menetluskulud jäävad nende endi kanda.