Kohtulahend

Harju Maakohtu 26. veebruari 2010. a otsus H.D , Z.P ja L.Z-i suhtes jätta muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks 3. juunil 2010. a kriminaalkolleegiumi kantselei kaudu. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav võib esitada kassatsiooni üksnes advokaadist kaitsja vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2(4)

3.1 L.Z ja tema kaitsja põhjendavad taotlust kergema karistuse mõistmiseks asjaoluga, et L.Z-i poolt kannatanu suhtes tarvitatud vägivald oli väiksem kui H.D ja Z.P poolt tarvitatud vägivald, mistõttu talle tuleks mõista seetõttu kergem karistus kui kaassüüdistatavatele. L.Z-i enda ütluste kohaselt lõi ta kannatanut rusikaga 3-4 korda näkku ja vastu keha. Vägivalla tarvitamises oli süüdi kannatanu ise, sest oli varastanud süüdistatavatelt toiduaineid. L.Z leiab, et eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse kandis ta täielikult ära ja selle kandmise ajal ta korrarikkumisi toime ei pannud. Seetõttu on ebaõige kohtuotsuse väide, et ta ei ole mõistetud karistustest järeldusi teinud ega paranemise teele asunud. Kohus oleks sel juhul pidanud arvesse võtma ka seda, et kannatanu oli samuti varem vanglas viibinud ning oli tema suhtes vägivalla tarvitamise ajal tagaotsitav. 3.2 H.D taotleb karistuse mõistmisel piirduda vahi all viibitud ajaga, sest ta on invaliidsuspensionär ja psüühiliselt haige inimene, kes vajab ravi ja kellel on vanglas raske viibida. 3.3 Z.P taotleb jätta talle mõistetud vangistus täitmisele pööramata. Taotlust põhjendab sellega, et ta ei olnud kuriteo organisaator, lõi kannatanut vaid paar korda rusikaga näkku ja kehasse. Metallist keti ja puust käetoega ta kannatanut peksnud ei ole. Teda ei ole varem KarS § 121 järgi süüdi mõistetud, samuti ei ole teda mõistetud karistusest tingimisi vabastatud. Kohus ei arvestanud tema positiivseid omadusi, so elu- ja töökoha olemasolu. 3.4 Kannatanu A. K. taotleb esitatud apellatsioonivastuses jätta süüdistatavatele mõistetud karistused muutmata ning mõista neilt kannatanu kasuks välja 50 000 krooni mittevaralise kahju hüvitist valude eest, mida ta peab siiani kannatama. Pärast peksmist tehti talle pähe 34 õmblust, millest on jäänud siiani 7 armi. Kohtukolleegium märgib siinjuures, et kuna taotlus mittevaralise kahju väljamõistmiseks on esitatud väljaspool apellatsioonitähtaega, so pärast ringkonnakohtu kohtukutse saamist, ei ole kohtukolleegiumil võimalik seda küsimust isegi mitte kaaluda, sest KrMS § 340 lg 4 kohaselt saab ringkonnakohus süüdistatava olukorda raskendada vaid prokuratuuri või kannatanu apellatsiooni alusel.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

3(4)

Kohtukolleegium ei nõustu Z.P ja L.Z-i ning tema kaitsja apellatsioonides esitatud väitega, et Z.P ja L.Z lõid kannatanut vaid paar korda rusikaga näkku ja kehasse, sest see ei ole kooskõlas kriminaalasjas kogutud tõenditega. Süüdistatava O.E ütlustest nähtub, et H.D , L.Z ja Z.P peksid kannatanut lisaks rusikatele veel metallketiga, milles otsas oli tabalukk ja mööbli käetoega. Need esemed käisid käest kätte ja kannatanut peksti kordamööda. Tema ütlused on kooskõlas tunnistaja J. T. ütlustega, kes samuti kinnitab, et H.D , L.Z ja Z.P peksid kannatanut kordamööda metallketti ja mööbli käetoega. Süüdistatavad H.D ja L.Z kinnitavad, et metallketi ja mööbli käetoega peksis kannatanut ainult Z.P ning kohtukolleegiumi hinnangul püüavad enda osa toimepandud kuriteos vähendada. Kuivõrd H.D, L.Z ja Z.P kasutasid kannatanu suhtes võrdsel määral vägivalda, siis on kohus mõistnud neile põhjendatult ühesuguse karistuse. H.D pani uue kuriteo toime üldkasuliku töö tegemise ajal, mistõttu on kohus kohaldanud tema suhtes põhjendatult KarS § 65 lg 2 sätteid ja suurendanud mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud ärakandmata karistuse võrra. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et H.D tervis oli halb juba enne kuriteo toimepanemist. Vaatamata sellele ei takistanud see asjaolu teda toime panemast uut kuritegu. Siinjuures märgib kohtukolleegium, et süüdimõistetutele on tagatud vajalik arstiabi ka vangla tingimustes, mistõttu halb tervis ei ole aluseks H.D-le kergema karistuse mõistmiseks. Z.P oli alaline elukoht ka kuriteo toimepanemise ajal olemas, kuid teda ei takistanud see toime panemast järjekordset kuritegu. Seetõttu ei ole asjakohane apellatsiooni väide, et kohus oleks pidanud seda karistuse mõistmisel arvestama ja mõistma talle kergema karistuse kui kaassüüdistatavatele. Z.P on karistuse kergendamisel palunud arvesse võtta seda, et ta kuriteo toimepanemise ajal töötas. Apellatsioonikohtu istungil kohtu küsimustele vastates ta aga täpsustas, et kuriteo toimepanemise ajal ta siiski ei töötanud. Seega ei ole õige apellatsiooni väide, et ta kuriteo toimepanemise ajal töötas. Kohtukolleegium nõustub apelleeritud kohtuotsuse järeldusega, et puuduvad asjaolud, mis võimaldaksid H.D , L.Z-i ning Z.P mõistetud karistusest tingimisi vabastada.

Meelika Aava

Julia Katškovskaja

Urmas Reinola

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.