Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja 02.juunil 2010 Kohtla-Järve kohtumajas koht 1-08-15245 (08240101265) Kriminaalasja number Kohtukoosseis
Kohtunik Inna Kirsipuu
Kohtuistungi sekretär
Merike Erisalu, tõlk Leonora Nõmmik
Kriminaalasi
U.T süüdistuses lühimenetluses
Prokurör
Viru Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Ave Arnim
Süüdistatav
Kaitsja
KarS
§
järgi
U.T, isikukood xxx, kodakondsuseta, haridus 8 klassi, emakeel- vene keel, töökoht puudub, elukoht xxx, kriminaalkorras karistamata. Tõkendit ei ole valitud. Vandeadvokaat Sergei Politšev Juhindudes KrMS § 238 lg 1 p 2 kohus
Süüdistus U.T on antud kohtu alla ja süüdistatakse selles, et tema, olles alkoholijoobes, 03.04.2008.a. kella 18.10 ajal korteris aadressil xxx omavaheliste suhete pinnal tekkinud tüli käigus lõi U.T ühel korral oma õde N K rusikaga näkku, millega põhjustas kannatanule valu ja tervisekahjustuse. Seega U.T, lüües teist inimest, millega tekitas valu, pani toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Kohtuliku arutamise tulemusena leiab kohus, et tõendid ei ole piisavad kriminaalasja lahendamiseks lühimenetluses ja kriminaalasi tuleb prokuratuurile tagastada KrMS § 238 lg 1 p 2 näidatud alusel. Süüdistatav tunnistas end süüdi, kuid ristküsitluse käigus andis ütlusi, et ta ei ole oma õele tervisekahjutuse tekitanud, ta ei puudutanudki tema nägu, ainuke, mida ta tegi, püüdis oma kätega kannatanu käed eemal hoida. Ninaluude murdu ta ei põhjustanud. Kannatanu kohtuistungile ei ilmunud, kuigi kohtukutse on kätte toimetatud. Eeluurimisel väitis kannatanu, et süüdistatav lõi talle ühe korra rusikaga näkku. Kohus tuletab prokuratuurile meelde, et on keelatud omistada ühele või teisele tõendile eelnevalt suuremat või nõrgemat jõudu. KrMS § 61 kohaselt ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Süüdistatav siseliselt eitab süüdistuses kirjeldatud kuriteo toimepanemist kannatanu suhtes. Kannatanu ülekuulamine ristküsitluse käigus lühimenetluses ei ole võimalik. Seega puudub kohtul võimalus kontrollida kannatanu usaldusväärsust ega kõrvutada tema ütlusi teiste tõenditega. Kui kriminaalasjas on süüdistatava ja kannatanu ütlused sõna sõna vastu, on menetleja kohustus asuda koguma kohtukõlblikud süütõendid. Kohus märgib, et põhimõtteliselt kohtupraktikas ei ole välistatud isiku süüditunnistamine ka üksnes kannatanu ütlustele kui otsese tõendile tuginenes, kuid see on olukorras, kui kannatanu ütlusi on võimalik kohtuliku arutamise käigus põhjalikut kontrollida ja seda eeskätt ristküsitluse käigus. Kohus peab vajalikuks tuletada prokuratuurile veel kord meelde, et isikule tervisekahjustuse määramine on õigusaktidega reguleeritav tegevus. Tervisekahjustuse määramisel on menetleja kohustatud järgima tervisekahjustuse määramist puudutavaid norme. VV 13.08.2002 määrusest nr 266 „ Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise kord“ (edaspidi Kord) nähtub järgmist: Tervisekahjustus on organismi elundite ja kudede anatoomilise terviklikkuse ... häire, ... mis tekib mehhaanilise... või muu teguri toimel. ( § 1 lg 2) Kriminaalasja materjalidest lk 52 nähtub, et kannatanu N K oli tekitatud ninaluude murd. Ta on pöördunud arstiabi saamiseks traumapunkti. Sellest lähtudes on alust arvata, et kannatanule tekitati tervisekahjustus. Tervisekahjustuse määramiseks on aga kohtuarstliku ekspertiisi läbiviimine vajalik ja kohustuslik menetlustoiming. Sama Korra § 2 lg 2 sätestab, et tervisekahjustus tuvastatakse objektiivse uuringute ja kliinilise leiu alusel. Korra § 3 sätestab, et tervisekahjutuse tuvastamiseks teeb kohtuarstliku ekspertiisi kohtuarst või eksperdiks määratud muu isik uurija, prokuröri või
kohtu määruse alusel. Korra § 4 sätestab, et tervisekahjustuse kohtuarstliku ekspertiisi kohta koostab ekspert ekspertiisi akti kooskõlas KrMS-ga. U.T-le on süüdistus esitatud teisele isikule tervisekahjustuse tekitamises, kuid seadusega sätestatud tervisekahjustuse määramise korda järgitud ei ole. Seega, ei pea kohus esitatud süüdistust põhjendatuks ja seadusele tuginevaks. Antud kriminaalasi on kohtusse saadetud lühimenetluses ja uute tõendite kogumine (muuhulgas ekspertiisi määramine ja akti saamine) ei ole selles menetluses lubatud. Ühtlasi kohus peab vajalikuks märkida, et antud asja raames võiks prokuratuur tõsiselt kaaluda menetlusökonoomika põhimõtteid arvesse võttes menetluse lõpetamist KrMS § 202 alusel, kuna esitatud süüdistuse puhul on tegemist teise astme kuriteoga. Süüdistatav ei ole varem kordagi kriminaalkorras karistatud. Tegu leidis aset 03.04.2008 ehk 2 aastat 2 kuud tagasi. Kannatanu kohtuistungile ei ilmunud, kuigi kohtukutse on kätte toimetatud, ega näidanud üles huvi kriminaalasja menetlemise vastu. Tsiviilhagi ei ole esitatud. Samuti võiks prokuratuur kaaluda lepitusmenetluse kohaldamist, kuna süüdistatav ja kannatanu on vend ja õde. Juhul, kui prokuratuur jätkuvalt peab vajalikuks selle kriminaalasja kohtulikku lahendamist, tuleb arvestada sellega, et eeuurimisel tuleb koguda kohtukõlblikud tõendid, nimelt tervisekahjustuse ja selle põhjustamise mehhanismi tuvastamiseks määrata kohtuarstlik ekspertiis, samuti arvestades süüdistatava positsiooni kaitsmisel otsustada kannatanu ülekuulamine ristküsitluses. Juhindudes KrMS § 238 lg 1 p 2 kohus
Kriminaalasi U.T süüdistuses KarS § 121 alusel tagastada Viru Ringkonnaprokuratuurile tõendite ebapiisavuse tõttu. Määris on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. Määruse koopiad saata süüdistatavale ja kaitsja S. Politševile. Kohtunik Inna Kirsipuu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.