Kohtulahend

Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Motiveeritud otsus koostatakse vaid pärast apellatsiooniteate saamist ning on kättesaadav kohtu kantseleis 15.-ndal päeval pärast apellatsiooniteate saamist.

SÜÜDISTUS

Olga Tõmoštšuk’i süüdistatakse selles, et tema, 30.12.2009 kella 01:15 paiku Tallinnas, Xxx korteris lõi VL noaga ühe korra kubeme piirkonda vasakul, tekitades sellega kannatanule rasked, elule ohu põhjustanud tervisekahjustused. Sellega Olga Tõmoštšuk tekitas elule ohu põhjustanud raske tervisekahjustuse, s.o. pani toime KarS § 118 p 1 järgi ette nähtud kuriteo.

POOLTE SEISUKOHAD

Prokurör taotles O. Tõmoštšuki süüdi tunnistamist KarS § 118 p 1 järgi ning tema karistamist 4-aastase vangistusega, millest lühimenetluse tõttu maha arvata kolmandik ning kandmisele kuuluvaks karistuseks jääks 2 aastat ja 8 kuud vangistust tingimisi 3-aastase katseajaga KarS § 73 alusel. Prokurör leidis, et süüdistatav tõrjus oma elukaaslase järjekordset rünnakut, kuna ta tegi seda aga noaga, ei vastanud see ründe ohtlikkusele ja tegemist oli hädakaitse piiride ületamisega ja tahtliku teoga, kuna ta möönis eluohtliku tagajärje saabumist. Veel leidis prokurör, et oma elukaaslase vägivaldsuse probleemidega oleks O. Tõmoštšuk pidanud juba varem tegelema ning siis oleks see ära hoidnud arutatava kuriteo. Kaitsja leidis, et elukaaslase rünne, löögid, mis olid suunatud pähe, oli reaalne oht O. Tõmoštšuki tervisele. Selja tagant esimest ettejuhtunud eset (nuga) haarates ja seda enesekaitseks kasutades ehk õigusvastast rünnet tõrjudes ei ületatud hädakaitse piire. Puudub teo õigusvastasus ja O. Tõmoštšuk tuleb talle esitatud süüdistuses õigeks mõista.

TUVASTATUD ASJAOLUD ja KOHTU JÄRELDUSED

Kahtlustatava O. Tõmoštšuki ütlustest (tl.47 - 56) nähtub, et VL koju jõudes ööl vastu 30.12.09.a. hakkasid nad uuesti tülitsema ja olid ka enne seda oma suhteid klaarinud. Kui ta kraanikausi juures nõusid pesi, seisis VLt al selja taga, jätkas tema peale karjumist. Kui ta end näoga VL poole pööras, püüdis mees teda parema käega lüüa vastu pead, kuigi ta pea eemale tõmbas, riivas löök pead; teist lööki tõrjus ta oma vasaku käega, proovis meest eemale tõugata. VL tõrjus ta väljasirutatud käe, tahtis teda jälle lüüa ja sihtis teda rusikaga näkku. Enda kaitseks pööras ta veidi kraanikausi poole ja haaras parema käega söögiriistade aluselt noa, esimese, mis kätte sattus ega mäleta, kuhu sellega lõi. Ta ei sihtinud kuhugi, tundus, et löök oli suunatud kergelt altpoolt üles ning ta kartis, et VLl ööb teda uuesti. Noa viskas ta kuhugi ära ja VL hakkas kõhu alaosast verd jooksma. Ta ehmus, kutsus välja kiirabi, püüdis käega haava kinni katta. Veel nähtub kannatanu ütlustest, et koos VL elab ta 2008.a. maist ning selle aja jooksul on mees teda ca viiel korral peksnud. Agressiivne on mees ainult joobnuna ja annab siis oma kätele voli. Varem ei ole ta politseisse ega arstide poole pöördunud. Ka ööl vastu 30.12.09.a. oli tal hirm, et mees ta läbi peksab ning ta tundis ohtu oma tervisele. Ka ütluste olustikuga seostamisel (protokoll tl.53 - 55) on O. Tõmoštšuk näidanud, et kraanikausi juures VLteda ründas. Mehe esimene hoop pähe läks libamisi, kuid ta tundis mehe ees hirmu; ka mehe teine löök oli sihitud talle näkku ning mees seisis temast vaid väljasirutatud käe kaugusel. Kraanikausi lauaplaadi juurest haaras ta tagantkätt esimese kättejuhtunud eseme, see oli nuga ning tegi liigutuse VL poole altpoolt üles (videosalvestusel on see täpsemalt näha, kui kirjeldatud protokollis). Pärast seda lööki või liigutust astus VL veidi tagasi, seisis pisut ja kukkus põrandale. Haava sulges kahtlustatav käega ja kutsus välja kiirabi. Sündmuskoha vaatlusprotokollis on fikseeritud verekahtlased määrdumised põrandal ning valamu juurest on kaasa võetud 3 kööginuga (tl. 6- 11). Asitõendite vaatlusprotokollis on kirjeldatud O. Tõmoštšuki riideid ja kolme nuga ning lisatud neist fototabelid (tl.62 – 82).

vahendit otsida ründe tõrjumiseks või selle täielikuks lõpetamiseks. KarS § 28 lg 1 sätestab, et tegu ei ole õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvele, kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piiri. KarS § 28 lg 2 kohaselt ületab isik hädakaitse piire, kui ta kavatsetult või otsese tahtlusega teostab hädakaitset vahenditega, mis ilmselt ei vasta ründe ohtlikkusele, samuti kui ta ründajale kavatsetult või otsese tahtlusega ilmselt liigset kahju tekitab. Prokurör, leides, et O. Tõmoštšuk ületas hädakaitse piire, ei analüüsinud, kas süüdistatava valitud kaitsevahend oli kõrvalvaataja hinnangul sobiv, s.t. selline, mis lõpetab ründe täielikult ja otsekohe ning kas tegelikkuses tema käsutuses olnud kaitsevahendeid arvestades oli see säästvaim ehk kas süüdistataval oli võimalus end muu vahendiga kaitsta või oli tal võimalus teostada kaitset ründajale vähemohtlikul viisil. Prokuröri ainus väide, et ületatud oli hädakaitse piire, seisnes selles, et elukaaslase järjekordset rünnet noaga tõrjudes ei vastanud see ründe ohtlikkusele ning O. Tõmoštšuk möönis eluohtliku tagajärje saabumist. Kohtupraktika kujundamisel on Riigikohus oma 25.05.2004.a. otsuses kriminaalasjas nr. 3-11-38-04 andnud skeemi hädakaitse piiride ületamise analüüsimiseks, kuid prokurör sellest skeemist ei lähtunud. Riigikohtu ülalnimetatud otsuses märgitakse, et hädakaitse piiride ületamisest saab objektiivselt rääkida siis, kui hädakaitset on teostatud vahendiga, mis ilmselt ei vasta ründe ohtlikkusele või kui ründajale on tekitatud ilmselt liigne kahju. Kui analüüs näitab, et hädakaitsepiire on objektiivselt ületatud, tuleb ühtlasi näidata, kas seda on tehtud vahendi sobimatuse või liigse kahju tõttu, ning järgnevalt hinnata hädakaitsepiiride ületamise subjektiivset koosseisu. KarS § 28 lg-st 2 tuleneb selgesõnaliselt, et hädakaitsepiiride ületamine on karistatav üksnes siis, kui see toimub otsese tahtlusega või kavatsetult. Nimetatud tahtluse liigid ei puuduta tegu kui sellist, vaid just nimelt hädakaitse piiride ületamist (vt. ka Riigikohtu 25.03.2004.a. otsust kriminaalasjas nr. 3-1-1-17-04). Kuna kohtu arvates ei ole O. Tõmoštšuk oma elukaaslasele tervisekahjustust tekitades ületanud hädakaitse piire, ei ole tema tegu õigusvastane ning süüdistuses KarS § 118 p 1 järgi tuleb ta õigeks mõista. Õigeksmõistva otsuse korral jäävad menetluskulud riigi kanda. Õigusnormid, millest kohus lähtub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 181, 238 lg 1 p 4, 306, 309, 311- 313.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.