1-09-15833/13 - Viru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja - lahend.ee

7.Vabastada V.U käesoleva kohtumääruse jõustumisel. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 16.04.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava V.U tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. V.U tunnistati süüdi 08.10.2009 Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4-§ 25 lg 2 järgi ja karistuseks mõisteti KrMS § 238 lg 2 kohaldamisega 2 kuud 20 päeva vangistust. KarS § 73 lg 4, § 65 lg 2 alusel suurendati uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise 18.09.2006 Harju Maakohtu poolt mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 10 kuud vangistust, ning mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 20 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg. Karistuse kandmise algus 06.10.2009 ja lõpp 26.10.2010. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 16.04.2010. Kinnipidamisasutusest V.U kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Kinnipeetav osaleb alates 30.03.2010 sotsiaalprogrammis Convictus. Vabanemisel asub elama vanemate juurde eramajja xxx. Kinnipeetav on töötanud operaatorina tehases, kuid seoses jalgade amputeerimisega 2005 aastal saab töövõimetuspensioni. Isikul on lõpetamata kõrgharidus (turismijuhtimise eriala EestiAmeerika ärikolledžis). Õpingud katkestas narkootikumide sõltuvuse tõttu. On huvitatud kutseõpingutest ning tööst arvutitehnoloogia valdkonnas. Alates 2005 aastast on sissetulekuks töövõimetuspension. Kinnipeetava vanemad on nõus poega materiaalselt toetama juhul kui viimane karsket eluviisi harastab. Kinnipeetava isa omab kindlat töökohta, ema on hetkel arvel töötuna. Kinnipeetava abikaasa on kriminaalkorras karistatud. Ei soovi vabanemisel asuda abikaasaga elama materiaalse olukorra tõttu. Kinnipeetavat on väärteokorras karistatud narkootikumidega seoses kolmel korral. Kinnipeetav sooritas uue kuriteo katseajal. Kriminaalkorras karistatud 3 korral, kuid vangistuses viibib esimest korda. Kuritegude põhjuseks on olnud halb materiaalne ja narkosõltuvus. Arvestades seda, et kinnipeetaval on olemas kindel elukoht, toetavad vanemad ja kindel sissetulek töövõimetuspensioni näol, samuti arvestades seda, et kinnipeetava karistus tähtajaliselt lõppeb 26.10.2010, siis Viru Vangla toetab kinnipeetava V.U vabastamist tingimisi ennetähtaegselt. Kriminaalhooldusametnik leiab, et V.U suhtes on võimalik kohaldada kriminaalhooldust, kuna temal on kindel elukoht, sissetulek ja lähedaste toetus. Kuid arvesse võttes tema tervislikku seisundit, ei ole tal võimalik täita registreerimiskohustust igakuiselt ilmudes vastuvõtule kriminaalhooldusosakonda, kuna ta saab iseseisvalt liikuda ratastooliga. Kriminaalhooldaja hinnangul on võimalik teostada kriminaalhooldust selliselt, et kord kvartalis leiab aset kodukülastus ning kord kuus kontakt telefonitsi. V.U taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Kaitsja toetab oma kaitsealust. Kaitsealusel on elukoht vanemate juures, iseseisev sissetulek pensioni näol. Samuti tuleb arvestada tema tervislikku seisundit, ta on 100 % töövõimekaotus. 2(4)

Prokurör toetab isiku enne tähtaega vabastamist. Elukoht ja sissetulek töövõimetuspensioni näol on garanteeritud. Karistuse eesmärgid on sisuliselt täidetud. Viimane teise astme kuritegu oli üheepisoodiline, jäi katse staadiumile. Tema käitumine vanglas on hea. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et V.Uuleb tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu 3 korral kriminaalkorras karistatud, vangistuses viibib esimest korda. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 6-9) on näha, et V.U poolt toime pandud kuriteod on enamjaolt varavastased. Isikut on varem karistatud tingimisi karistusega, viimase kuriteo, varguse katse pani toime katseaja jooksul. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 6-9) on näha, et V.U on 10 korral karistatud väärteokorras nendest 3 korral Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse ja 1 korral Alkoholiseaduse rikkumiste eest rahatrahvidega. See kõik näitab, et V.U käitumine enne vangistust oli õigusevastase kallakuga. Süüdimõistetu käitumine vanglas on olnud hea. Kinnipeetaval distsiplinaarkaristused puuduvad. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Positiivseks tuleb lugeda, et kinnipeetav osaleb sostiaalprogrammid Convictus. Isikul on isikuttõendav dokument Euroopa Liidu pass kehtivusega 18.06.2013. Süüdimõistetule on tagatud kindel elukoht vanemate juures aadressil xxx. Tegemist on eramajaga, majaomanikud on vanemad. Elamistingimused on väga head. Kinnipeetav on majanduslikult kindlustatud, kuna saab töövõimekaotuse (100%) pensioni (jalad amputeeritud). Kinnipeetava vanemad on vajadusel nõus aitama. Kinnipeetava isa omab kindlat töökohta, ema on hetkel töötu. Arvestades V.U poolt toimepandud kuritegu, temalt tulenevad uue kuriteo toimepanemise riskid ja süüdimõistetu võimalusi vabaduses kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine on õigustatud. Tema võimalused vabaduses on suhtelised head - elukoht ja sissetulek töövõimetuspensioni näol ning lähedaste toetus. Tema käitumine vanglas on olnud hea. Ta kannab vanglakaristust alates 06.10.2009 ja karistusaja lõpp on 26.10.2010. Kohus leiab, et karistuse eesmärk on sisuliselt täidetud- riigipoolne hukkamõistmine on selgelt väljendatud, karistamine toimunud, ning isiku käitumine vanglas näitab, et kinnipeetava hinnangud on kindlalt muutunud paremuse poole. Riskifaktorina kohus käsitleb alkoholi ja narkootikumide tarvitamist. Kohus arvestab, et tingimisi ennetähtaegne vabastamine annab süüdimõistetule võimaluse tõestada tema asumist paranemise teele ning seda, et süüdimõistetu on edaspidi võimeline järgima seaduskuulekat eluviisi. Pärast vabanemist on süüdimõistetul kindel elukoht , sissetulek ning lähedaste toetus. Kõik see aitab kohtu hinnangul kaasa tema edaspidisele õiguskuulekale 3(4)