Kohtulahend

Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 10.04.2010. Kinnipidamisasutusest D.A kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Kinnipeetav ei ole vanglas läbinud sotsiaalprogramme lühikese karistusaja tõttu. Enne vangistust elas kinnipeetav üksi üürikorteris Sillamäe linnas. Praeguseks on üürileping lõppenud. Isiku vabanemisjärgne elukoht on teadmata. Vangistuses olles taotles sotsiaalelamispinda, kuid sai negatiivse vastuse, kuna ta ei olnud Sillamäe elanik. On õppinud Sillamäe Kutsekoolis, kuid jättis eriala pooleli. Ametlik tööstaaž on väidetavalt 17 aastat. Viimane ametlik töökoht oli xxx ehitusobjektil. Alates 2009.a. algusest on töötu. Kindlat töökohta vabanemisel ei ole. Isikul oli enne vangistust alkoholisõltuvus. Ise isik probleemi tõsidust ei näe. Isikut on korduvalt karistatud AS § 70 järgi ja kuriteo pani toime olles alkoholijoobes vägivalla kasutamisega. Kinnipeetava uue kuriteo riskifaktorid on seotud garanteeritud töökoha puudumisega ning tasumata nõuete olemusega, mis soodustab uue kuriteo sooritamist, kuna kuriteod on toime pandud majandusliku kasusaamise eesmärgil. Samuti puudub isikul kindel elukoht ning toetav sotsiaalvõrgustik on nõrk, pigem moodustavad peamise suhtlusringkonna kriminaalse taustaga tutvused, mis tõstab uue kuriteo sooritamise riski. Isik ei ole motiveeritud tegema koostööd kriminaalhoolduse järelevalve all olles. Täitise andmetel on isikul võlgnevusi koos täitekuludega ca 50000 krooni ulatuses. Kinnipeetaval on väljakujunenud vastutustundetud kulutamisharjumused ja hoolimatu elustiil. Kinnipeetaval puudub tahe oma elustiili muuta. Isiku õiguskuulekat käitumist mõjutab samuti alkoholi probleem, mille sõltuvust tema lähedased kinnitavad, kuid isik ise ei tunnista ning hasartmängud. Samuti puudub isikul haridus, millega oleks võimalik konkureerida tööturul. Viru Vangla leiab, et isiku vabastamine on ennatlik ning ebaotstarbekas. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt kriminaalhooldusametnik süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega ei nõustu. Isik oli varem allutatud käitumiskontrollile, kuid ta ei ole oma kuritegelikku käitumist muutnud. Võib eeldada, et vabaduses tekkivad D.A majanduslikud raskused, mille likvideerimiseks ta võib sooritada uusi süütegusid. Kriminaalhooldusametnik on seisukohal, et D.A puhul ei saa välistada uue kuriteo riski, ja on alust arvata, et kuriteo toimepanemise risk on kõrge. Kogutud andmete põhjal võib eeldada D.A puhul varavastaste kuritegude toimepanemist. Kriminaalhooldusametnik on seisukohal, et D.A suhtes karistuse eesmärk veel ei ole täidetud ja tingimisi ennetähtaegne vabastamine on enneaegne. D.A taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. võtavad ta enda juurde või üürivad talle korteri välja.

Vanemad

Prokurör ei toeta isiku enne tähtaega vabastamist. Isikul ei ole kindlat elukohta, kuhu peale vabanemist elama suda. Tema vanemad ei nõustu võtma ta enda juurde ja neil on selleks täielik õigus, sest kinnipeetav on täiskasvanu inimene, kes ilmselt tekitas oma sugulastele pahandusi ja kannatusi. Kindla elukoha puudumisel on aga käitumiskontrolli teostamine võimatu. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et D.A tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik ja ebaotstarbekas. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse 2(4)

läbivaatamisel arvesse kõik D.A isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on 3 korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab esimest korda. Enamus süüdimõistetu poolt toime pandud kuritegusid on varavastased (varguse katsed, kelmus) ning isikuvastased (kehaline väärkohtlemine) teise astme kuriteod, kuid on ka toime pannud avaliku korra raske rikkumise. Isikut on varem 2 korral karistatud tingimusliku karistusega, määratud ÜKT tegema, käitumiskontroll on ebaõnnestunud, karistused on täitmisele pööratud uue kuriteo toimepanemise tõttu. D.A kannab käesoleval momendil karistust II astme kehalise väärkohtlemise ja kelmuse eest. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 4-6) on näha, et D.A on 7 korral väärteokorras karistatud, nendest 3 korral avaliku korra rikkumise eest, 1 korral Alkoholiseaduse rikkumise eest ja 2 korral väheväärtusliku asja varguse eest. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused D.A puhul ei ole täitnud eesmärki hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Süüdimõistetu käitumine vanglas on olnud suurepärane. Distsiplinaarkaristusi tema suhtes kohaldatud ei ole. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Vangistuse jooksul kinnipeetav töötanud ega sotsiaalprogrammides osalenud ei ole. Isiku enne vangistusse sattumist ja vangistuses käitumise võrdlemine näitab, et vangistuses viibimine avaldab D.A-le enam parandusliku mõju kui varem mõistetud tingimuslik karistus. Isikul on kehtiv isikuttõendav dokument ID kaart ja elamisluba kehtivusega kuni 03.06.2012. Vabanedes ei ole D.A kindlat töökohta ega sissetulekuallikat. Samuti puudub tal haridus ja eriala, mis raskendab töö leidmist ja suurendab uute kuritegude toimepanemise riski. Samuti puudub kinnipeetaval vabanedes toetav sotsiaalne võrgustik. Vabanedes puudub D.A ka kindel elukoht, kuna kinnipeetava vanemad ei andnud oma nõusolekut, et poeg nende juures elaks. Kindla elukoha puudumisel on kriminaalhoolduse teostamine võimatu. Kohus leiab, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega paranemise teele asunud.Arvestades D.A poolt toimepandud kuritegude asjaolusid, korduvaid karistusi ja süüdimõistetu võimalusi vabaduses ( töö- ja elukoha, hariduse, toetava lähivõrgustiku puudumine), ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Eksisteerib suur tõenäosus, et süüdimõistetu paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Süüdimõistetu on olnud varem määratud kriminaalhooldusele, kuid ta ei ole suutnud kinni pidada temale määratud kriminaalhoolduse tingimustest ja katseajal pani toime uue kuriteo. Seega kriminaalhooldus ei osuta D.A-le piisavalt mõju. Maksmata rahalised nõuded ja alkoholi tarvitamine omakorda suurendavad uue kuriteo toimepanemise ohtu. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.

3(4)

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu D.A temale Viru Maakohtu 26.11.2009 kohtuotsustega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. Kohtunik Inna Kirsipuu

Ärakiri õige Nooremreferent

Liivi Õun /digitaalselt allkirjastatud/

Kohtumäärus jõustus 15.06.2010 Nooremreferent

Liivi Õun

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.