1-06-14125
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
Kriminaalasja number
1-06-14125
Kohtukoosseis
Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 6. mai 2010 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
süüdimõistetu U.L-i määruskaebus
Juhindudes KrMS § 390 ja § 391 ringkonnakohus määras: Jätta Viru Maakohtu 6. mai 2010 määrus muutmata ja süüdimõistetu U.L-i määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrus on lõplik ning edasikaebamisele ei kuulu. Asjaolud Viru Maakohtu 6. mai 2010 määrusega pöörati täitmisele U.L-ile Tartu Maakohtu 3. detsembri 2007 otsusega mõistetud ja ärakandmata liitkaristus 1 aasta 2 kuud 19 päeva vangistust. Tartu Maakohtu 3. detsembri 2007 otsusega mõisteti U.L süüdi ja karistati KarS § 424 järgi 5-kuulise vangistusega ja KarS § 275 järgi 2-kuulise vangistusega. KarS § 64 lg 1, 3 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ja mõisteti liitkaristuseks 5 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 31. jaanuari 2007 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 aastat 2 kuud vangistust võrra, ning mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 7 kuud vangistust. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võeti lisakaristusena U.L-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 aastaks 6 kuuks. Tartu Maakohtu 14. aprilli 2009 määrusega vabastati U.L talle Tartu Maakohtu 3. detsembri 2007 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimuslikult enne tähtaega katseajaga kuni 16. juuli 2010. U.L-i kohustati täitma katseaja jooksul KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: elada kohtu määratud alalises elukohas, vabanemise järel XXX;
ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. KarS § 75 lg 2 p 2, 4, 5, 7, 9 alusel määrati U.L-ile katseajaks järgmised kontrollkohustused: mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume; otsida endale töökoht ja asuda tööle hiljemalt kahe nädala jooksul vabanemisest; mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega; alluda alkoholivastasele sundravile, kui kriminaalhooldusametnik seda vajalikuks peab; alluda elektroonilisele valvele 2 kuu jooksul elektroonilise valve seadme keha külge kinnitamisest arvates.
Süüdimõistetu vabastati KarS § 76 alusel 1 aasta 2 kuud ja 19 päeva enne tähtaega vangistusest ja allutati kriminaalhooldusele. Kriminaalhoolduse üheks eesmärgiks on süüdimõistetus distsipliinitunde kasvatamine ja sellele aitab otseselt kaasa ka KarS §-s 75 lg 2 p 2 fikseeritud kohustus, mitte tarvitada alkoholi. Maakohus on õigesti tuvastanud, et U.L ei ole täitnud kohtu poolt pandud kohustust mitte tarvitada alkohoolseid jooke. Süüdimõistetu ei eita ka ise, et 25. märtsil 2010 juhtis ta mootorsõidukit alkoholijoobes ning ta peeti politseitöötajate poolt kinni. Samas nähtub 9. märtsil 2010 koostatud kohtueelse menetluse kokkuvõttest, et U.L-i kahtlustatakse KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, kusjuures kokkuvõttest nähtub, et teo toimepanemise ajal, milles teda kahtlustatakse, oli U.L-i alkoholijoobes. Ülaltoodu alusel loeb ringkonnakohus tõendatuks, et U.L on korduvalt rikkunud talle KarS § 75 lg 2 p 2 pandud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Kui vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastatu ei järgi kontrollnõudeid, ei näe KarS § 76 lg 5 ette muud võimalust, kui kandmata karistuse osa täitmisele pöörata. Siiski ei saa välistada vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastatu suhtes kriminaalhoolduse jätkamist ka pandud kohustuste täitmata jätmise korral. Sellisel juhul peab aga selle põhjustama erakordne ja süüdimõistetust vähesõltuv asjaolu. Selliste asjaoludena määruskaebuse põhjendusi käsitleda aga ei saa. Alkoholi mittetarvitamine on hõlpsasti ja ainult hooldusaluse distsiplineeritusest täidetav nõue. Alkoholi tarvitamine U.L-i poolt oli seega tema teadlik valik ning on vaadeldav kui tahtlik kohustuse mittetäitmine.
Aarne Sarjas
Maarika Kuusk
Tiit Lõhmus
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.