lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-1-2-3-10

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudRiigikohus · 26.05.2010

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-1-2-3-10
Asja liik
Kriminaalasi
Kuulutamise aeg
26.05.2010
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
529
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number

3-1-2-3-10

Otsuse kuupäev

26. mai 2010

Kohtukoosseis

Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Hannes Kiris ja Lea Kivi

Kohtuasi

Kriminaalasi J.T. süüdistuses KarS § 25 lg 2 ja § 199 lg 1 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 2. detsembri 2009. a kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-09-20015

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Põhja Ringkonnaprokuratuur, teistmisavaldus

Asja läbivaatamise kuupäev

26. mai 2010, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Harju Maakohtu 2. detsembri 2009. a kohtuotsus J.T. süüditunnistamises ja karistamises KarS § 25 lg 2 ja § 199 lg 1 järgi ja saata kriminaalasi uueks arutamiseks Harju Maakohtule.
2.Prokuröri teistmisavaldus rahuldada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Harju Maakohtu 2. detsembri 2009. a otsusega tunnistati end J.T-ks nimetanud isik lühimenetluses süüdi KarS § 25 lg 2 ja § 199 lg 1 järgi ning teda karistati vangistusega 45 päevaks. Kriminaalmenetluse seadustiku § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti talle 30 päeva vangistust. Karistusseadustiku § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva ja kandmata karistuseks loeti 28 päeva vangistust. Karistusseadustiku § 73 lg-test 1 ja 3 lähtudes määrati, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui J.T. ei pane kolmeaastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kohtuotsusega mõisteti J.T-lt välja sundraha 3262 krooni ja 50 senti.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

2.Harju Maakohtu otsuse peale esitas teistmisavalduse Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Reena Nieländer, kes taotleb otsuse tühistamist ja kriminaalasja saatmist samasse kohtusse uueks arutamiseks. Prokurör märgib, et 30. märtsil ja 23. aprillil 2010 laekusid Põhja Ringkonnaprokuratuuri kaebused, milles J.T. väidab, et ta ei ole talle etteheidetavat kuritegu toime pannud ja samuti ei ole ta osa võtnud Harju Maakohtu 2. detsembri 2009. a kohtuistungist. Sel kuupäeval viibis ta tööl AS-s E ja kuna tööl kasutatakse nn kiipkaarte, on tema töölviibimine tööandja kaudu kontrollitav. Harju Maakohtu otsusest nähtub, et J.T. on Eesti Vabariigi kodanik, tema elukohaks on Maardu, X, ta ei tööta ja oli ajavahemikul 1. kuni 2. detsember 2009 kahtlustatavana kinni peetud. J.T. selgitas kaebustes, et need andmed ei ole õiged, sest tema ei ole Eesti Vabariigi kodanik, ta elab Tallinnas aadressil Y, ta töötab juba üle kolme aasta AS-s E ning teda ei ole ka ajavahemikul 1. kuni 2. detsembrini 2009 kahtlustatavana kinni peetud. J.T. nende kaebuste alusel alustas Põhja Ringkonnaprokuratuur 26. aprillil 2010 kriminaalmenetlust KarS § 1572 (Teise isiku identiteedi ebaseaduslik kasutamine) tunnustel. Prokuröri hinnangul esineb seega piisav alus kahtluseks, et Harju Maakohtu 2. detsembri 2009. a kohtuotsusega süüdi tunnistatud ja karistatud isik ei olnud J.T..

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

3.Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud teistmisavaldusele lisatud materjalidega, leiab, et avaldus on põhjendatud ja esineb KrMS § 366 p-s 5 ettenähtud kriminaalasja menetluse uuendamise alus.

Kriminaalasjas on tõusetunud põhjendatud kahtlus selles, et vaidlustatud kohtuotsuse esemeks olevat kuritegu ei pannud toime J.T., vaid teine isik, kes on end kriminaalmenetluse vältel, sh maakohtus, esitlenud J.T.na. Selle asjaolu tuvastamine tooks aga kaasa J.T. õigeksmõistmise.

4.Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-st 372 ja § 373 lg-st 2, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Harju Maakohtu 2. detsembri 2009. a kohtuotsuse J.T. süüditunnistamises ning karistamises KarS § 25 lg 2 ja § 199 lg 1 järgi ja saadab kriminaalasja samale kohtule uueks arutamiseks. Eerik Kergandberg, Hannes Kiris, Lea Kivi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.