lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-09-19533/14

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 25.05.2010

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-09-19533/14
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Lühimenetlus
Kuulutamise aeg
25.05.2010
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
862
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-09-19533/11Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja15.03.2010

Lahendi tekst

Riigi Teataja

1-09-19533

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

25. mai 2010. a., kirjalik menetlus

Kriminaalasja number

1-09-19533

Kohtukoosseis

Meelika Aava, Malle Preimer, Urmas Reinola

Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 15. märtsi 2010. a otsus B.U süüditunnistamises ja karistamises KarS § 199 lg 2 p 7,8, 9 ja § 266 lg 2 p 1,3 järgi lühimenetluses

Apellatsiooni esitaja

Süüdistatav B.U (ankeetandmed esimese astme kohtuotsuses)

RESOLUTSIOON

Jätta B.U apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Harju Maakohtu 15. märtsi 2010. a otsusega lühimenetluses tunnistati B.U süüdi KarS § 266 lg 2 p 1,3 (episood 19.10.2009) järgi ja mõisteti karistuseks 3 kuud vangistust; KarS § 199 lg 2 p-de 8,9 (episood 08.07.2009) järgi ja mõisteti karistuseks 9 kuud vangistust. Kars § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ning liitkaristuseks mõisteti 9 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust eelmiste, so Harju Maakohtu 05.06.2009.a. ja 07.07.2009.a. kohtuotsustega mõistetud karistuste ärakandmata osa võrra (9 kuud vangistust ja 4 kuud vangistust) ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 7 kuud vangistust.

Veel tunnistati B.U süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 7,8,9 (episood 12.06.2009) järgi ja mõisteti karistuseks 3 kuud vangistust; KarS § 266 lg 2 p-de 3 (episood 15.06.2009) järgi ja mõisteti karistuseks 9 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ning liitkaristuseks mõisteti 9 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ja lõplikuks karistuseks mõisteti 1 aasta 7 kuud vangistust. Karistusest loeti kantuks 2 päeva. Kohus määras karistusaja alguseks 18.11.2009 a.

2.B.U mõisteti süüdi selles, et ta vargusi süstemaatiliselt toime paneva isikuna, pani ajavahemikul 15. juunist 2009. a kuni 19. oktoobrini 2009. a Tallinna linnas taas toime vargusi ja omavolilisi sissetungimisi võõrastesse hoonetesse.
3.Maakohtu otsuse peale esitas B.U apellatsiooni, milles vaidlustab üksnes talle mõistetud karistuse, leides, et see on liialt range. Palub mõistetud vangistusest tingimisi vabastamist või selle asendamist üldkasuliku tööga. Oma taotlust põhjendab sellega, et tal on elukaaslane ja alaealine laps, kes vajavad tema abi. Tööd tehes oleks temast ühiskonnale rohkem kasu, kui vanglas viibides. Ta tunnistab end toimepandud kuritegudes täielikult süüdi ja kahetseb.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

4.Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Oma seisukohta põhistab kohtukolleegium järgmiselt. 4.1 Apellatsioonimenetluse eesmärk on maakohtu otsuse seaduslikkuse kontrollimine. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 19. oktoobri 2007.a kohtumääruses nr 3-1-55-07 märkinud, et kui apellatsioonis ei vaidlustata sisuliselt faktilisi asjaolusid ega tõstatata õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada, ei ole ringkonnakohtus asja arutamine suulises menetluses ilmtingimata vajalik, isegi kui süüdistatav seda taotleb (RT III 2007, 36, 288). 4.2 Kohtukolleegium märgib, et kriminaalasja arutamine maakohtus toimus avalikus suulises menetluses ning B.U ja tema kaitsja viibisid selle arutamise juures, samuti oli süüdistataval õigus anda kohtuistungil ütlusi. Kuriteo toimepanemise asjaolude kohta B.U ütlusi anda ei soovinud, kuid ta tunnistas tema vastu esitatud tsiviilhagi ja kahetses toimepandut ning taotles endale kergema karistuse mõistmist. Seega oli esimese astme kohtus tagatud B.U õigus viibida oma asja arutamise juures ja olla ära kuulatud. Apellatsioonis ei vaidlustata mingeid sisulisi süüteo toimepanemise asjaolusid ega tõstatata põhimõttelisi õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada. 4.3 Apelleeritud kohtuotsusest nähtub, et kohus on B.U-le karistust mõistes järginud KarS §-s 56 sätestatut, arvestanud süü suurust, karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust, raskendavate asjaolude puudumist, lähtunud nii üld- kui eripreventiivsetest kaalutlustest. Kohtukolleegium rõhutab, et kuigi karistusseadustik on loobunud süüdlase isiku arvestamisest karistuse mõistmisel iseseisva alusena, sisaldub KarS §-s 56 ka süüdlase isikuline näitaja eripreventiivse prognoosi näol – kohus arvestab karistuse kohaldamisel võimalust mõjutada süüdlast

2(3)

edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Eelnevat silmas pidades on kohus õigustatult oma otsuses märkinud, et B.U on varem kriminaalkorras 7 korda karistatud, seda peamiselt reaalse vangistusega. Varasemad karistused ei ole süüdistatavat mõjutanud uute kuritegude toimepanemisest loobuma. Kuna apelleeritud otsuses käsitletavad tahtlikud kuriteod pani B.U toime katseajal, siis on maakohus KarS § 74 lg 5 ja § 65 lg 2 alusel uute kuritegude toimepanemise eest mõistetud karistust põhjendatult suurendanud B.U-le eelmiste kohtuotsuste järgi mõistetud karistuste ärakandmata osa võrra. Seega mõistetud karistusest teistkordset tingimisi vabastamist kehtiv seadusandlus ei võimalda. 4.4 Kuna B.U pani uued kuriteod toime katseajal kriminaalhoolduse all viibides, siis see näitab, et ta ei ole võimeline täitma kriminaalhoolduse all viibides talle esitatud nõudmisi. KarS § 69 lg 4 kohaselt peab süüdimõistetu üldkasuliku töö tegemisel järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi. Kuna B.U on oma käitumisega näidatud, et ta ei suuda kriminaalhoolduse all viibides kontrollnõudeid ja kohustusi täita, siis ei pea kohtukolleegium võimalikuks talle mõistetud karistuse asendamist üldkasuliku tööga.

5.Eelnevat silmas pidades leiab kohtukolleegium üksmeelselt, et B.U-le mõistetud karistus on seaduslik ja põhjendatud, apellatsiooni põhjendused selle tühistamiseks alust ei anna. Seega on B.U apellatsioon ilmselt põhjendamatu ning ringkonnakohus jätab selle juhindudes KrMS § 326 lg 2 p 2 läbi vaatamata.

Meelika Aava

Malle Preimer

Urmas Reinola

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.